Koerakoonlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
| 7. rida: | 7. rida: | ||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
* [[Juhan Peegel]], "Pisut koerakoonlastest" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1968]], nr 8, lk 480–482 |
* [[Juhan Peegel]], "Pisut koerakoonlastest" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1968]], nr 8, lk 480–482 |
||
* [[Mall Hiiemäe]], "Kas koerakoonlased olid sõjaröövlid?" (koerakoonlastest ja peninukkidest eesti rahvapärimuses ning Vene-Türgi sõja (1877–1878) panusest vastavate müütide tekkimisse) – [[Emakeele Seltsi aastaraamat]], 35/42, 1989/1996, [[Tartu]] [[1998]], lk 52–66; ilmunud ka Mall Hiiemäe artiklite kogumikus "Sõnajalg jaaniööl", [[Ilmamaa]], Tartu [[2007]], lk 113–123; ISBN 9789985772959 |
|||
[[Kategooria:Eesti varauusaeg]] |
[[Kategooria:Eesti varauusaeg]] |
||
Redaktsioon: 3. jaanuar 2013, kell 17:40
Koerakoonlased olid Liivimaal algselt Opritšnina maakeelseks hüüdnimeks, mis tuli sellest, et opritšnikud kandsid sadulal koerapea ja luua kujutist, kui embleemi, mis sümboliseeris opritšnikute ülesannet välja nuuskida ja minema pühkida Ivan IV vaenlased.
Hiljem, rahvaluule tegelastena, omandasid koerakoonlased mütoloogilise mõõtme, näiteks kui koera pea ja inimese kehaga koletised vms.
Sarnased tegelased on tuntud erinevate maade - Egiptuse, Kreeka, Rooma, Saksa - mütoloogiast.
Kirjandus
- Juhan Peegel, "Pisut koerakoonlastest" – Keel ja Kirjandus 1968, nr 8, lk 480–482
- Mall Hiiemäe, "Kas koerakoonlased olid sõjaröövlid?" (koerakoonlastest ja peninukkidest eesti rahvapärimuses ning Vene-Türgi sõja (1877–1878) panusest vastavate müütide tekkimisse) – Emakeele Seltsi aastaraamat, 35/42, 1989/1996, Tartu 1998, lk 52–66; ilmunud ka Mall Hiiemäe artiklite kogumikus "Sõnajalg jaaniööl", Ilmamaa, Tartu 2007, lk 113–123; ISBN 9789985772959