Mine sisu juurde

Mariupol: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
48. rida: 48. rida:
Mariupol sai tööstuskeskuseks 19. sajandi lõpus, kui sinna ehitati metallurgiatehased Nikopol Mariupolski ja Russki Providans. Tol ajal tegutsesid ka põllumajanduse masinaehitustehas ning malmivalutehas, 6 nahavabrikut, 27 telliskivi- ja katusekivivabrikut, makaronivabrik, kaks auruveskit.
Mariupol sai tööstuskeskuseks 19. sajandi lõpus, kui sinna ehitati metallurgiatehased Nikopol Mariupolski ja Russki Providans. Tol ajal tegutsesid ka põllumajanduse masinaehitustehas ning malmivalutehas, 6 nahavabrikut, 27 telliskivi- ja katusekivivabrikut, makaronivabrik, kaks auruveskit.


1878. aastal alustas Mariupolis tegevust esimene elukutseline teatritrupp, kümne aastat hiljem, 1887. aastal avati linnas teater. Pärastpoole asutati ka teised kultuuriasutused: trükikoda, avalik linnaraamatukogu, kinod, linnaajaleht. 19. sajandi Mariupol oli ühekorruseline: ainult 34 maja 3084-st olid kahekorruselised ning kolm kolmekorruselised. 1864. aastal rajati Linnaaed (Міський сад). 1867. aastal avati avalik [[saun]]. 1871. aastal hakati kividega sillutama tänavaid ja platse. 15. juulil 1875 paigaldati tänavate valgustamiseks 100 esimest petrooleumilaternat, 1914. aastal oli neid juba 686. 1889. aastal rajati Aleksandri platsile (Олександрівська площа) [[skväär]].
1878. aastal alustas Mariupolis tegevust esimene elukutseline teatritrupp, kümme aastat hiljem, 1887. aastal avati linnas teater. Pärastpoole asutati ka teised kultuuriasutused: trükikoda, avalik linnaraamatukogu, kinod, linnaajaleht. 19. sajandi Mariupol oli ühekorruseline: ainult 34 maja 3084-st olid kahekorruselised ning kolm kolmekorruselised. 1864. aastal rajati Linnaaed (Міський сад). 1867. aastal avati avalik [[saun]]. 1871. aastal hakati kividega sillutama tänavaid ja platse. 15. juulil 1875 paigaldati tänavate valgustamiseks 100 esimest petrooleumilaternat, 1914. aastal oli neid juba 686. 1889. aastal rajati Aleksandri platsile (Олександрівська площа) [[skväär]].


1897. aasta [[Hingeloendus|hingerevisioni]] järgi elas Mariupolis 31&nbsp;000 inimest, sealhulgas venelasi 19 670, juute 4710, ukrainlasi 3125, kreeklasi 1590.<ref>http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/rus_lan_97_uezd.php?reg=438</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel oli linnas juba 58&nbsp;000 elanikku. 1910. aastal oli Mariupolis 7 haiglat, 23 arsti, 23 ämmaemandat, 15 kooli, 2 riigigümnaasiumi ning 2 eragümnaasiumi, reaalkool, vaimulik kool, tehnika- ja muusikakool. 1895. aastal rajati Mariupolis esimene sadat abonenti ühendav telefonivõrk, abonentide arv kahekordistus 1910. aastaks. 1897. aasta aprillis toimus linnas esimene kinoseanss, aastatel 1906–1910 avati kolm kino: XX sajand («XX век»), Illusioon («Иллюзион») ja Vetšerni Otdõhh («Вечерний отдых»). 1897. aasta septembris valmis linnahaigla hoone, 1898. aastal avalik raamatukogu. 1. detsembril 1898 avati Mariupolis esimene elektrijaam, mida oli vaja hotelli Kontinental valgustamiseks. 15. detsembril 1899 ilmus linnaajalehe Mariupolski Spravotšnõi Listok («Мариупольский справочный листок») esimene number. 1901. aastal alustati veetorni ja linna [[veevärk|veevärgi]] ehitamist. 1906. aastal tuli välja päevalehe Mariupolskaja Žizn («Мариупольская жизнь») esimene number (ilmus 1917. aastani). 1908. aastal ehitati eparhiaalkooli hoone (praegu Aasoviäärse tehnikaülikooli 1. hoone), samal ajal alustas tööd linna elekrijaam. 1910. aastal alustati esimese rahvusvahelise telefoniliini Mariupol–Juzovka («Мариуполь–Юзовка») ehitamist. 1914. aastal avati eriprogümnaasium poistele.
1897. aasta [[Hingeloendus|hingerevisioni]] järgi elas Mariupolis 31&nbsp;000 inimest, sealhulgas venelasi 19 670, juute 4710, ukrainlasi 3125, kreeklasi 1590.<ref>http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/rus_lan_97_uezd.php?reg=438</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel oli linnas juba 58&nbsp;000 elanikku. 1910. aastal oli Mariupolis 7 haiglat, 23 arsti, 23 ämmaemandat, 15 kooli, 2 riigigümnaasiumi ja 2 eragümnaasiumi, reaalkool, vaimulik kool, tehnika- ja muusikakool. 1895. aastal rajati Mariupolis esimene sadat abonenti ühendav telefonivõrk, abonentide arv kahekordistus 1910. aastaks. 1897. aasta aprillis toimus linnas esimene kinoseanss, aastatel 1906–1910 avati kolm kino: XX sajand («XX век»), Illusioon («Иллюзион») ja Vetšerni Otdõhh («Вечерний отдых»). 1897. aasta septembris valmis linnahaigla hoone, 1898. aastal avalik raamatukogu. 1. detsembril 1898 avati Mariupolis esimene elektrijaam, mida oli vaja hotelli Kontinental valgustamiseks. 15. detsembril 1899 ilmus linnaajalehe Mariupolski Spravotšnõi Listok («Мариупольский справочный листок») esimene number. 1901. aastal alustati veetorni ja linna [[veevärk|veevärgi]] ehitamist. 1906. aastal tuli välja päevalehe Mariupolskaja Žizn («Мариупольская жизнь») esimene number (ilmus 1917. aastani). 1908. aastal ehitati eparhiaalkooli hoone (praegu Aasovi-äärse tehnikaülikooli 1. hoone), samal ajal alustas tööd linna elektrijaam. 1910. aastal alustati esimese rahvusvahelise telefoniliini Mariupol–Juzovka («Мариуполь–Юзовка») ehitamist. 1914. aastal avati eriprogümnaasium poistele.


=== Nõukogude aeg ===
=== Nõukogude aeg ===
81. rida: 81. rida:
[[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mariupoli elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 48,7%, [[venelased|venelasi]] 44,4%, kreeklasi 4,3%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,8%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,2%, [[juudid|juute]] 0,2%, [[bulgaarlased|bulgaarlasi]] 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 1,2%.
[[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mariupoli elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 48,7%, [[venelased|venelasi]] 44,4%, kreeklasi 4,3%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,8%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,2%, [[juudid|juute]] 0,2%, [[bulgaarlased|bulgaarlasi]] 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 1,2%.


Valdavaks suhtlemiskeeleks linnas on [[vene keel]].
Valdavaks suhtluskeeleks linnas on [[vene keel]].


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 13. november 2019, kell 03:23

Mariupol
[ mari'upol ]
ukraina Маріуполь Mariupol
vene Мариуполь Mariupol
Pindala: 166 km²
Elanikke: 449 498 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 47° 8′ N, 37° 34′ E
Mariupol (Ukraina)
Mariupol

Mariupol (varem ka Pavlovsk ja Ždanov) on linn Ukrainas Donetski oblastis. Asub Aasovi mere ääres Kalmiuse jõe suudmes.

Mariupol on tähtis sadamalinn ja tööstuskeskus. Linnas on kaks suurt metallurgiakombinaati Azovstal ja Illitši nimeline ning Ukraina suurim masinaehitustehas Azovmaš ja teised ettevõtted.[2]

Linnas on ajalooliselt olnud suur kreeklaste kogukond, tänapäeval on kreeklasi 4% linnaelanikest.

2014. aasta 13. juunil andis president Petro Porošenko korralduse viia Donetski oblasti juhtimine ajutiselt Donetskist üle Mariupolisse.[3][4]

21. oktoobril 2014 andis Donetski oblasti kuberner Oleksandr Kihtenko korralduse viia osa oblasti valitsusasutustest üle Kramatorskisse ja Slovjanskisse.[5][6]

Ajalugu

Praeguse linna lähedale rajasid Zaporižžja kasakad 16. sajandil oma tugipunkti Domahha. 1776. aastal tekkis selle kunagisse asukohta Kalmiuse slobodaa (Кальміуська слобода). 1777. aastal alustati Püha Nikolause kiriku (Свято-Миколаївська церква) ehitamist. 1778. aastal asutati slobodaa lähedale maakonnalinn Pavlovsk, kus alguses elas vaid 75 elanikku. 1778 on ametlikult tunnistatud Mariupoli asutamise aastaks. 21. mail 1779 andis Venemaa keisrinna Katariina II graamota, millega anti asunikele Krimmist eesõigused ja vabadused. Selles dokumendis nimetati linna Marianopoliks. 24. märtsil 1780 nimetati linn lõplikult Mariupoliks. Üks osa ümberasunud kreeklastest jäi 1780. aastal elama linna, enamik aga linna ümbrusse. Kreeklased andsid oma asulatele nimed kohtade järgi, kust nad Krimmist tulnud olid. Niiviisi tekkisid külad Bahtšisarai, Jalta, Urzuf, Sartana, Tšerdakli, Karan, Manguš jne.[7]

  • Kasakate tugipunkti Domahha mälestusmärk
    Kasakate tugipunkti Domahha mälestusmärk
  • Mariupoli plaan 1784
    Mariupoli plaan 1784

Kaubandus oli elanike põhitegevus. Mere ääres oli umbes 20 väikest kalatehast, mis tõid suurt kasumit Mariupoli kaupmeestele. 1783. aastal, kui Venemaa Keisririik annekteeris Krimmi khaaniriigi, pöördus osa kreeklastest tagasi Krimmi. Vabanenud maad jagati uutele ümberasujatele, niiviisi tekkisid Mariupolis sakslaste kolooniad. 1829. aastal asusid maakonna edelaossa Doonau Sitšist (Задунайська Сiч) naasnud kasakad, kes rajasid mitmeid külasid (Nikolske, Bojove jt). Peale kreeklaste ja sakslaste lubati Mariupolisse elama asuda ka juutidel ja itaallastel.

  • Katerõnõnska tänav
    Katerõnõnska tänav
  • Maarja-Magdaleena kirik
    Maarja-Magdaleena kirik

1824. aastal hakkas itaallane Cavalotti Mariupolis ehitama laevu kandejõuga 135–160 t. 1840. aastal sillutati kividega kesklinnast börsihooneni kulgev tänav. 1840. aastal ehitati kivimuul. Venemaa keiser Aleksander I külastas linna 1818. aasta juunis ning 1825. aasta novembris. 1820. aasta mais külastas Mariupolit reisil Jekaterinoslavist (praegune Dnipro) Kaukaasiasse vene luuletaja Aleksandr Puškin. 1837. aasta oktoobris külastas linna tsesareevitš Aleksander (tulevane Venemaa keiser Aleksander II), kelle saatjaskonnas oli teiste hulgas ka tema koduõpetaja Vassili Žukovski.

Krimmi sõda (1853–1856) tekitas Mariupolile suurt kahju. Sõjategevuse tõttu seiskus merekaubandus. 1855. aasta kevadel sisenes Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjalaevastik Aasovi merre. 24. mail maabus Mariupolis dessant, kes hävitas sadamalaod ning põletas linnas maha mõned majad.

  • Linna vana sadam 19. saj postkaardil
    Linna vana sadam 19. saj postkaardil

Suure tähtsusega oli raudtee ehitamine 1882. aastal, mis ühendas Mariupoli Donbassi ja teiste majanduskeskustega. Donetskist hakkas Mariupoli sadamasse Kalmiuse jõe suudmes saabuma kivisüsi. Suurem veosekäive tingis uue sadama ehitamise, mis valmis 1889. aastal. Uus sadam kutsus omakorda esile kaubanduse elavnemise ja rahvaarvu suurenemise. Linnas avati Kreeka, Itaalia, Austria-Ungari, Türgi, Belgia, Saksamaa ja Suurbritannia konsulaadid.

Mariupol sai tööstuskeskuseks 19. sajandi lõpus, kui sinna ehitati metallurgiatehased Nikopol Mariupolski ja Russki Providans. Tol ajal tegutsesid ka põllumajanduse masinaehitustehas ning malmivalutehas, 6 nahavabrikut, 27 telliskivi- ja katusekivivabrikut, makaronivabrik, kaks auruveskit.

1878. aastal alustas Mariupolis tegevust esimene elukutseline teatritrupp, kümme aastat hiljem, 1887. aastal avati linnas teater. Pärastpoole asutati ka teised kultuuriasutused: trükikoda, avalik linnaraamatukogu, kinod, linnaajaleht. 19. sajandi Mariupol oli ühekorruseline: ainult 34 maja 3084-st olid kahekorruselised ning kolm kolmekorruselised. 1864. aastal rajati Linnaaed (Міський сад). 1867. aastal avati avalik saun. 1871. aastal hakati kividega sillutama tänavaid ja platse. 15. juulil 1875 paigaldati tänavate valgustamiseks 100 esimest petrooleumilaternat, 1914. aastal oli neid juba 686. 1889. aastal rajati Aleksandri platsile (Олександрівська площа) skväär.

1897. aasta hingerevisioni järgi elas Mariupolis 31 000 inimest, sealhulgas venelasi 19 670, juute 4710, ukrainlasi 3125, kreeklasi 1590.[8] Esimese maailmasõja eel oli linnas juba 58 000 elanikku. 1910. aastal oli Mariupolis 7 haiglat, 23 arsti, 23 ämmaemandat, 15 kooli, 2 riigigümnaasiumi ja 2 eragümnaasiumi, reaalkool, vaimulik kool, tehnika- ja muusikakool. 1895. aastal rajati Mariupolis esimene sadat abonenti ühendav telefonivõrk, abonentide arv kahekordistus 1910. aastaks. 1897. aasta aprillis toimus linnas esimene kinoseanss, aastatel 1906–1910 avati kolm kino: XX sajand («XX век»), Illusioon («Иллюзион») ja Vetšerni Otdõhh («Вечерний отдых»). 1897. aasta septembris valmis linnahaigla hoone, 1898. aastal avalik raamatukogu. 1. detsembril 1898 avati Mariupolis esimene elektrijaam, mida oli vaja hotelli Kontinental valgustamiseks. 15. detsembril 1899 ilmus linnaajalehe Mariupolski Spravotšnõi Listok («Мариупольский справочный листок») esimene number. 1901. aastal alustati veetorni ja linna veevärgi ehitamist. 1906. aastal tuli välja päevalehe Mariupolskaja Žizn («Мариупольская жизнь») esimene number (ilmus 1917. aastani). 1908. aastal ehitati eparhiaalkooli hoone (praegu Aasovi-äärse tehnikaülikooli 1. hoone), samal ajal alustas tööd linna elektrijaam. 1910. aastal alustati esimese rahvusvahelise telefoniliini Mariupol–Juzovka («Мариуполь–Юзовка») ehitamist. 1914. aastal avati eriprogümnaasium poistele.

Nõukogude aeg

Relvastatud ülestõusu tagajärjel 30. detsembril 1917 kehtestati Mariupolis nõukogude võim. Venemaa kodusõja ajal (1917–1923) käis Mariupol 17 korda käest kätte. 1920. aastal natsionaliseeriti metallurgiatehased A (Нікополь Маріупольський Nikopol Mariupolski) ja B (Російський Провіданс Rossiski Providans) ning ühendati Illitši nimeliseks metallugiakombinaadiks. 1923. aastal asutati Mariupolis kirjandusühing Aasovi kellad (Дзвони Азов’я). 1. mail 1929 ilmus ajalehe Illitšivets (Іллічівець) esimene number. 1. mail 1933 hakkas linnas sõitma tramm.

  • Üks esimestest trammidest Mariupolis
    Üks esimestest trammidest Mariupolis

7. novembril 1930 alustati tolle aja kõige suurema metallurgiakombinaadi Azovstal ehitamist, 1931. aastal tehase meresadama ehitamist. 11. augustil 1933 andis esimese toodangu Azovstali 1. kõrgahi. Azovstali kõrvale ehitati Mariupoli koksikeemiatehas. 1930. aastatel hakkasid Mariupolis töötama ka radiaatori- (1931), laevaremondi- (1931), kalakonservi- (1933), metallkonstruktsioonide (1935) ja toruvaltsimistehas (1936).

8. oktoobrist 1941 kuni 10. septembrini 1943 kestis Mariupolis Saksa okupatsioon.

22. oktoobril 1948 otsustas NSV Liidu Ministrite Nõukogu panna linna nimeks Ždanov – seal sündinud Andrei Ždanovi järgi. Seda nime kandis linn 13. jaanuarini 1989.

21. sajand

Donbassi sõja ajal 2014. aasta 9. mail valitsuse poolt läbiviidud terrorismivastase operatsiooni käigus hukkus väidetavalt vähemalt 21 inimest.[9][10][11][12][13] 10. mai kuulutati linnas leinapäevaks.[14][15]

2014. aasta 13. juuni varahommikul kell 04.50 kohaliku aja järgi alustasid valitsusväed sadamas ja linnas rünnakut valitsusvastaste relvajõudude võitlejate vastu. Teadete kohaselt hukkus viis valitsusvastaste relvajõudude võitlejat, vigastada sai vähemalt neli valitsusvägede võitlejat.[16] Siseminister Avakovi teatel heisati linnanõukogu hoonele ja Aasovi mere kaldal asuvale sadamale taas Ukraina lipp.[16] Valitsusvägedel õnnestus linn taas oma kontrolli alla võtta.[3][17]

Linna haldusalas oleva Sartana alevi tulistamises hukkunute mälestuseks kuulutati 15. oktoober leinapäevaks.[18]

2015. aasta 24. jaanuaril avati valitsusvastaste relvajõudude kontrolli all olevalt territooriumilt mitmelasulistest raketiheitjatest mitmel korral linna pihta tuli. Hukkus 30 tsiviilisikut ja üks sõjaväelane. Järgmine päev kuulutati üleriigiliseks leinapäevaks.

 Pikemalt artiklis Rünnak Mariupolile (2015)

13. juunil 2015 tähistati linnas sõjaväeparaadiga vabastamise esimest aastapäeva.[19] Sündmuse tähistuseks avati mälestusmärk.[20]

Rahvastik

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mariupoli elanikest ukrainlasi 48,7%, venelasi 44,4%, kreeklasi 4,3%, valgevenelasi 0,8%, armeenlasi 0,2%, juute 0,2%, bulgaarlasi 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 1,2%.

Valdavaks suhtluskeeleks linnas on vene keel.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ http://www.ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2017/zb/06/zb_chnn_0117pdf.zip
  2. ↑ "Маріуполь: Стратегія розвитку — 2021 / Маріупольська міська рада. — Маріуполь, 2017. — 204 с." (PDF). 01. september 2019. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  3. ↑ 3,0 3,1 Ukraine crisis: Kiev forces win back Mariupol, BBC News Online, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.
  4. ↑ Poroshenko orders Donetsk administration to be temporarily moved to Mariupol, Kyiv Post, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.
  5. ↑ "Облгосадминистрация сменила адрес". DonPress.com. 21. oktoober 2014. Vaadatud 21. oktoober 2014.
  6. ↑ "Донецкая ОГА переехала". Ukrajinska Pravda. 21. oktoober 2014. Vaadatud 21. oktoober 2014.
  7. ↑ Грушевский Д. Н., Руденко Н. Г. Жданов : Историко-краеведческий очерк. — Донецк: Донбасс, 1978. — 183 с.
  8. ↑ http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/rus_lan_97_uezd.php?reg=438
  9. ↑ Ukraine: 'Blood bath' in Mariupol BBC News Online, 9. mai 2014
  10. ↑ Ukraine crisis: Vladimir Putin visits annexed Crimea BBC News Online
  11. ↑ Tanks and shots heard in Ukrainian town of Mariupol BBC News Online
  12. ↑ Ukraine crisis: over 20 killed in Mariupol as Putin marks victory in Crimea The Telegraph
  13. ↑ Ukraine crisis: Deadly gun battle on Mariupol streets BBC News Online
  14. ↑ Mariupol holds day of mourning on May 10 Kyiv Post
  15. ↑ May 10 declared mourning day in Mariupol - city council Voice Of Russia
  16. ↑ 16,0 16,1 Ukraine crisis: Fighting erupts in city of Mariupol, BBC News Online, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.
  17. ↑ Four Ukrainian troops injured as anti-terrorist operation moves to Mariupol (VIDEO), Kyiv Post, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.
  18. ↑ "В Мариуполе 15 октября объявлен днем траура". Liga Novosti. 15. oktoober 2014. Vaadatud 15. oktoober 2014.
  19. ↑ "В Мариуполе отмечали годовщину освобождения города от боевиков «ДНР». VIDEO (3:56)". Infovastupanu. 13. juuni 2015, 22:00. Vaadatud 14. juunil 2015.
  20. ↑ "В честь годовщины освобождения от "ДНР" в Мариуполе установили памятный знак. ФОТО". Infovastupanu. 13. juuni 2015, 18:00. Vaadatud 14. juunil 2015.

Välislingid

Meediakajastus

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mariupol&oldid=5487845"