Mine sisu juurde

Mesopotaamia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga '{{See artikkel| on Lähis-Idas asuvast Mesopotaamiast; madaliku kohta vaata artiklit Mesopotaamia madalik; Argentinas asuva MesopotMesopotaamia (Argentina).}} { mesopotaamia on mesopotaamia!'
Märgised: Asendamine Tühistatud
Tegel (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 82.131.1.189 (arutelu) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ursus scribens.
Märgis: Tühistamine
 
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| on Lähis-Idas asuvast Mesopotaamiast; madaliku kohta vaata artiklit [[Mesopotaamia madalik]]; Argentinas asuva Mesopot[[Mesopotaamia (Argentina)]].}}
{{See artikkel| on Lähis-Idas asuvast Mesopotaamiast; madaliku kohta vaata artiklit [[Mesopotaamia madalik]]; Argentinas asuva Mesopotaamia kohta vaata artiklist [[Mesopotaamia (Argentina)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2006}}
{


'''Mesopotaamia''' ([[Piibel|Piiblis]] ka ''Kahejõemaa''; [[kreeka keel|kreeka]] ''Μεσοποταμία'' 'jõgedevaheline maa') on [[Lähis-Ida]] ajalooline piirkond ja [[tsivilisatsioon]]. Kreekakeelne nimi on [[tõlge]] vanapärsia nimest ''Miyanrudan'' või [[arami keel|arami]] nimest ''Beth Nahrin''.
mesopotaamia on mesopotaamia!

Erinevalt ühtsematest [[Vana-Egiptus]]e või [[Vana-Kreeka]] tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia erinevate kultuuride kogum, mida ühendasid kiri, jumalad ja suhtumine naistesse.<ref>Mark, Joshua J. [http://www.ancient.eu.com/Mesopotamia/ Mesopotamia] - Ancient History Enyclopedia, 2009.</ref>

== Asend ja loodusolud ==

Mesopotaamia asub [[Pärsia]] lahte suubuva [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult [[savi]] ja [[pilliroog]]u. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale.

== Ajalugu ==

=== ‘Ubaydi ajajärk ===
[[File:Sealand Dutch.svg|pisi|Mesopotaamia alad ca 5 500 eKr]]
{{vaata|‘Ubaydi ajajärk}}
Mesopotaamia ajaloo ajavahemikku u [[6. aastatuhat eKr|6000]]–[[4. aastatuhat eKr|3800 eKr]] kutsutakse [[‘Ubaydi ajajärk|‘Ubaydi ajajärguks]]. Periood sai nime [[Tell al-Ubaid]]i väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-[[Iraagi ajalugu|Iraagis]] muistse [[Ur]]i linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese [[kultuur]]iga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele [[ratas]]. Keraamikas tuli kasutusele [[potikeder]], perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek [[halkoliitikum]]i ehk [[esiaeg|vase-kiviaega]], perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja [[niisutuskanal]]id. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud [[Halafi kultuur]]i asemel.

Ajastu lõpuks toimus kiire [[linnastumine]]. Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja [[eliit|eliidi]] väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad [[pitsat]]id. Seda ajajärku võib nimetada ka tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 eKr muistse [[Eridu]] linna [[Enki tempel|Enki templi]] ümber hakkas arenema linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks [[Tsikuraat|tsikuraadiga]].

=== Sumerid ja tsivilisatsiooni tekkimine ===
{{vaata|Sumer}}
[[sumerid|Sumerite]] päritolu ja keeleline kuuluvus on teadmata — pole teada, kas nad olid esmaasukad või sisserändajad. Umbes 4000 aastat [[eKr]] hakati Mesopotaamia lõunaosas [[põld]]u harima. [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhande lõpp eKr]] tähistab [[Pronksiaeg|pronksiajaalgust]]. Sumerite [[Kiilkiri]] savitahvlitel ja [[tempel|templeid]] ümbritsevad [[linn]]ad ilmusid umbes 3500—3000 aastat eKr. Sumerid leiutasid [[ratas|ratta]], [[potikeder|potikedra]] ja [[õlu|õlle]]. Kultuur mõjutas kõige rohkem Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. [[Sumeri keel]] asendus [[semiidi keel]]ega, kuid [[semiidid]] võtsid üle [[Religioon|religioossed]] [[kombetalitus]]ed, kirjanduse ja teaduse.

=== Sumeri linnriigid, Uruki ajajärk ===
[[File:Elam Map.jpg|pisi|]]
Sumeri linnriikide ajastul moodustas linna keskus koos seda ümbritseva maapiirkonnaga [[linnriik|linnriigi]]. Vt. [[Uruk]], [[Ur]], [[Umma (linn)|Umma]], [[Lagaš]], [[Kiš]], [[Eridu]], [[Nippur]], [[Larsa]]. Igal linnal oli oma [[kaitsejumal]], kellele oli pühendatud [[astmiktempel]] ehk [[tsikuraat]]. Arvatavasti oli linnriikide tekkimise ajal kõrgeim võim preesterkonna käes ning hiljem koondus võim [[Kuningas|kuningale]]. Olid ka vabad kodanikud, kel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel. Linnriikide vahelised suhted olid sageli vaenulikud ning muuhulgas konkureeriti [[hegemoonia]] pärast kogu Sumeri üle. Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Umbes 2500 eKr Sumeri linnriigid hääbusid ja tekkisid suurriigid.
{{vaata|Sumeri ajalugu#Uruki ajajärk}}

Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, [[Elam]]i riik (pealinn [[Susa]]), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) [[kiilkiri]]. Sumeri st lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid [[Mari (Mesopotaamia)|Mari]] ja [[Ebla]].

=== Mesopotaamia ajalugu pärast sumereid ===
[[File:Elam Map-en.svg|thumb|Kaart Sumerist ja Elami kuningriigist (oranž) ning selle ümbruse aladest. Kaardil on Pärsia lahe ligikaudne ulatus [[Pronksiaeg|pronksiaja]].]]
* [[Assüüria#Varadünastiline periood|Varadünastiline periood]] [[28. sajand eKr|2900]]–[[23. sajand eKr|2350 eKr]] ja valitseja legendaarne [[Assüüria kuningate loend|Assüüria kuningas]] [[Gilgameš]] u 2700 eKr
* [[Akadi riik]] [[24. sajand eKr]] – [[22. sajand eKr|2150 eKr]], mille rajajaks kuningas [[Sargon I]] Suur. [[Akad]]i riigi lagunemise järel, akadid jagunesid kahe riigi, Põhja-Mesopotaamias asunud [[Assüüria]] ja Lõuna-Mesopotaamias paiknenud [[Babüloonia]] vahel.
* [[22. sajand eKr|2150 eKr]] – [[21. sajand eKr|2065 eKr]], Iraani aladelt [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedest]] pärinevate [[nomaadid]]est [[gutilased|gutilaste]] ülemvõim (vt. [[Sumeri ajalugu#Guttide võim]])
* [[Uus-Sumeri riik|Uus]]-[[Sumeri ajalugu#Uus-Sumeri ajajärk|Sumeri]] periood alates [[21. sajand eKr|2065 eKr]]– [[3. Uri dünastia]] valitsemine ja [[Semiidid|semiidistunud]] sumerite [[linnriik]]ide (Ur, Lagaš jt), (valitseja Gudea) eksistents
* [[Vana-Babüloonia|Vana]]-[[Babüloonia]] riik – [[18. sajand eKr]], valitseja [[Hammurapi]] ning tema kuulus [[Hammurapi seadustekogu|seadustekogu]].
* [[Hetiidid]]e riik, alates u. [[15. sajand eKr|1600 eKr]]
* [[Assüüria]] riik. [[9. sajand eKr|9.]]–[[7. sajand eKr]]. Kuningas [[Assurbanipal]] ja tema kiilkirjade kogu.
* [[Uus-Babüloonia|Uus]]-[[Babüloonia]] riik [[7. sajand eKr]], Kuningas [[Nebukadnetsar II]] ning [[Paabeli torn]].
* [[6. sajand eKr|539 eKr]], [[Pärsia]] vallutas [[Babülon]]i ka Mesopotaamia
[[File:Median Empire.jpg|pisi|400px|Aasia [[impeerium]]id ca 600 a [[eKr]]: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], Mesopotaamia-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], [[Pärsia impeerium]]id]]

=== Kuningas, riigikorraldus ja sõjavägi ===
Kuningavõim oli absoluutne &#8212; kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim oli [[Jumal]]alt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees.
Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus.

== Mesopotaamia õiguskord ==
[[Pilt:Milkau Oberer Teil der Stele mit dem Text von Hammurapis Gesetzescode 369-2.jpg|thumb|Hammurapi seadustetulba ülemine osa]]

[[1901]]. aastal leidsid prantsuse [[arheoloog]]id kuningas [[Hammurapi]] korraldusel püstitatud seadustetulba, mis asub tänapäeval [[Pariis]]is [[Louvre]]'i muuseumis. Iga süüteo puhul oli ette nähtud kindel karistus. Selle 282 paragrahvi püüdsid kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste, renditud varaga hooletu ümberkäimise, pettuse, nõiduse, perekondlike üleastumiste ja muude kuritegude eest. Kui süüdlane ja kannataja olid seisuse poolest võrdsed, siis rakendati "silm silma, hammas hamba vastu põhimõtet".<ref>Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn, 1998. Lk. 57.</ref>

== Religioon Mesopotaamias ==
Leidub mitmeid ühisjooni võrrelduna [[Vana-Egiptus|Egiptusega]]:

# [[preester|Preestrid]] tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega.
# Usk oli seotud riigivõimuga ehk valitsejad püüdsid [[religioon]]iga kontrollida rahvast.

Esineb ka erinevusi:

# Mesopotaamias ei olnud valitseja [[jumal]], pigem vahetalitaja ehk ülempreester.
# Seetõttu ei pööratud religioonis valitsejale nii suurt tähelepanu. Oli rahvapärasem.

=== Tähtsamad jumalad ===
Jumalad on ''sumeri'' päritolu ning kandunud edasi ''semiidide'' kaudu. Jumalad olid ''[[Antropomorfism|antropomorfsed]]'', kujutati suguvõsana, inimestest eristas neid vaid vägevus ja surematus.

[[Panteon]]i tipus kolm meesjumalat:

# Taevajumal, jumalate isa Anu.
# Tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal Enlil. Esimene poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja.
# Sügavuste isand Ea.

Tähtis osa oli ka taevakehadel:

# Kuujumal Sin &#8212; vastutas kalendri eest.
# Päikesejumal Šamaš &#8212; kaitses inimeste seadusi.

Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma.
Usk oli pragmaatiline: Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt.

== Mesopotaamia kunst ==
[[Pilt:Ishtar Gate at Berlin Museum.jpg|thumb|[[Ištari värav]] Berliini muuseumis]]
=== Ehituskunst ===
Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu/palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid:

# Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht.
# Lossid, millest suurim oli ''Assüüria'' kuningas Sargon II oma.
# Linna ja ''Uus-Babüloonia'', kuhu pääses läbi kaheksa värava, mis olid pühendatud erinevatele jumalatele.

=== Kujutav kunst ===
Seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel.

=== Skulptuur ===
Arengut takistas kivi puudumine.

# Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates.
# Vabaplastikas on figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass.

== Vaata ka ==
* [[Assürioloogia]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Vladimir Sazonov]], [[Peeter Espak]], [[Andreas Johandi]]. "Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr. Mesopotaamia ajalugu kiilkirja tekkest kuni Uus-Sumeri riigi languseni". Toimetanud [[Raul Veede]]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2017, ISBN 978-9949773718 [http://www.tyk.ee/ajalugu-arheoloogia/00000012355]

== Välislingid ==
{{commons|Category:Mesopotamia|Mesopotaamia}}
* [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/mesopoava.htm Mesopotaamia kultuurilugu]

{{koord |NS=33.7 |EW=43.5 |type=country |region=IQ/SY/TR}}

[[Kategooria:Aasia ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Mesopotaamia| ]]

Viimane redaktsioon: 7. detsember 2023, kell 20:29

 See artikkel on Lähis-Idas asuvast Mesopotaamiast; madaliku kohta vaata artiklit Mesopotaamia madalik; Argentinas asuva Mesopotaamia kohta vaata artiklist Mesopotaamia (Argentina).

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon. Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin.

Erinevalt ühtsematest Vana-Egiptuse või Vana-Kreeka tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia erinevate kultuuride kogum, mida ühendasid kiri, jumalad ja suhtumine naistesse.[1]

Asend ja loodusolud

[muuda | muuda lähteteksti]

Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale.

‘Ubaydi ajajärk

[muuda | muuda lähteteksti]
Mesopotaamia alad ca 5 500 eKr
 Pikemalt artiklis ‘Ubaydi ajajärk

Mesopotaamia ajaloo ajavahemikku u 60003800 eKr kutsutakse ‘Ubaydi ajajärguks. Periood sai nime Tell al-Ubaidi väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele ratas. Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek halkoliitikumi ehk vase-kiviaega, perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja niisutuskanalid. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud Halafi kultuuri asemel.

Ajastu lõpuks toimus kiire linnastumine. Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja eliidi väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad pitsatid. Seda ajajärku võib nimetada ka tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 eKr muistse Eridu linna Enki templi ümber hakkas arenema linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks tsikuraadiga.

Sumerid ja tsivilisatsiooni tekkimine

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Sumer

Sumerite päritolu ja keeleline kuuluvus on teadmata — pole teada, kas nad olid esmaasukad või sisserändajad. Umbes 4000 aastat eKr hakati Mesopotaamia lõunaosas põldu harima. 4. aastatuhande lõpp eKr tähistab pronksiajaalgust. Sumerite Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmusid umbes 3500—3000 aastat eKr. Sumerid leiutasid ratta, potikedra ja õlle. Kultuur mõjutas kõige rohkem Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Sumeri keel asendus semiidi keelega, kuid semiidid võtsid üle religioossed kombetalitused, kirjanduse ja teaduse.

Sumeri linnriigid, Uruki ajajärk

[muuda | muuda lähteteksti]

Sumeri linnriikide ajastul moodustas linna keskus koos seda ümbritseva maapiirkonnaga linnriigi. Vt. Uruk, Ur, Umma, Lagaš, Kiš, Eridu, Nippur, Larsa. Igal linnal oli oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. Arvatavasti oli linnriikide tekkimise ajal kõrgeim võim preesterkonna käes ning hiljem koondus võim kuningale. Olid ka vabad kodanikud, kel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel. Linnriikide vahelised suhted olid sageli vaenulikud ning muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle. Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Umbes 2500 eKr Sumeri linnriigid hääbusid ja tekkisid suurriigid.

 Pikemalt artiklis Sumeri ajalugu#Uruki ajajärk

Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri. Sumeri st lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla.

Mesopotaamia ajalugu pärast sumereid

[muuda | muuda lähteteksti]
Kaart Sumerist ja Elami kuningriigist (oranž) ning selle ümbruse aladest. Kaardil on Pärsia lahe ligikaudne ulatus pronksiaja.
Aasia impeeriumid ca 600 a eKr: Lüüdia, Vana-Egiptus, Mesopotaamia-Babüloonia, Meedia, Pärsia impeeriumid

Kuningas, riigikorraldus ja sõjavägi

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuningavõim oli absoluutne — kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim oli Jumalalt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus.

Mesopotaamia õiguskord

[muuda | muuda lähteteksti]
Hammurapi seadustetulba ülemine osa

1901. aastal leidsid prantsuse arheoloogid kuningas Hammurapi korraldusel püstitatud seadustetulba, mis asub tänapäeval Pariisis Louvre'i muuseumis. Iga süüteo puhul oli ette nähtud kindel karistus. Selle 282 paragrahvi püüdsid kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste, renditud varaga hooletu ümberkäimise, pettuse, nõiduse, perekondlike üleastumiste ja muude kuritegude eest. Kui süüdlane ja kannataja olid seisuse poolest võrdsed, siis rakendati "silm silma, hammas hamba vastu põhimõtet".[2]

Religioon Mesopotaamias

[muuda | muuda lähteteksti]

Leidub mitmeid ühisjooni võrrelduna Egiptusega:

  1. Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega.
  2. Usk oli seotud riigivõimuga ehk valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast.

Esineb ka erinevusi:

  1. Mesopotaamias ei olnud valitseja jumal, pigem vahetalitaja ehk ülempreester.
  2. Seetõttu ei pööratud religioonis valitsejale nii suurt tähelepanu. Oli rahvapärasem.

Tähtsamad jumalad

[muuda | muuda lähteteksti]

Jumalad on sumeri päritolu ning kandunud edasi semiidide kaudu. Jumalad olid antropomorfsed, kujutati suguvõsana, inimestest eristas neid vaid vägevus ja surematus.

Panteoni tipus kolm meesjumalat:

  1. Taevajumal, jumalate isa Anu.
  2. Tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal Enlil. Esimene poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja.
  3. Sügavuste isand Ea.

Tähtis osa oli ka taevakehadel:

  1. Kuujumal Sin — vastutas kalendri eest.
  2. Päikesejumal Šamaš — kaitses inimeste seadusi.

Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Usk oli pragmaatiline: Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt.

Mesopotaamia kunst

[muuda | muuda lähteteksti]
Ištari värav Berliini muuseumis

Ehituskunst

[muuda | muuda lähteteksti]

Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu/palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid:

  1. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht.
  2. Lossid, millest suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma.
  3. Linna ja Uus-Babüloonia, kuhu pääses läbi kaheksa värava, mis olid pühendatud erinevatele jumalatele.

Kujutav kunst

[muuda | muuda lähteteksti]

Seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel.

Arengut takistas kivi puudumine.

  1. Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates.
  2. Vabaplastikas on figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass.
  1. Mark, Joshua J. Mesopotamia - Ancient History Enyclopedia, 2009.
  2. Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn, 1998. Lk. 57.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]