Mine sisu juurde

Māra Zālīte

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.
Māra Zālīte (2011)

Māra Zālīte (sündinud 18. veebruaril 1952) on läti luuletaja ja näitekirjanik ning ühiskonnategelane. Ta on olnud alates laulvast revolutsioonist üks Läti kultuurielu suurimaid autoriteete.

Elulugu

Zālīte sündis Krasnojarski krais küüditatute perekonnas. 1956. aastal sai perekond võimaluse Läitisse tagasi tulla. 1975. aastal lõpetas ta Läti Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna. Ta töötas Läti Kirjanike Liidu referendina, Noorte kirjanike stuudio juhatajana, ajakirja Liesma luulekonsultandina (1974–1989) ja kirjastuse Karogs ning ajakirja Karogs peatoimetajana (1989–2000). Alates 2000. aastast on ta Läti Autorite Ühingu president. Ta on Läti Rahvusraamatukogu usaldusnõukogu liige, Kultuuriministeeriumi autoriõiguste konsultatiivnõukogu liige, Kultuuriministeeriumi riikliku kultuurinõukogu liige, Läti Teaduste Akadeemia auliige, alates 1999. aastast Kolme Tähe ordeni nõukogu liige. 2002–2004 oli ta riikliku keelekomisjoni eesistuja. Ta on pälvinud Kolme Tähe Ordeni, Barrikaadil osalenu mälestusmedali ja mitmeid kirjandusautasusid, millest tähtsamad on

  • V. Majakovski auhind (1979, Gruusia)
  • Andrejs Upītsi auhind (1985)
  • Ojārs Vācietise auhind (1989)
  • Aspazija auhind (1992)
  • J. G. Herderi auhind (1993, Saksamaa)
  • Kirjandusaasta näitekirjanduse auhind (2002)
  • Aasta kirjanduspreemia (2005).

Looming

Māra Zālīte luulet avaldati esimest korda 1971. aastal Tukumsi rajooni ajalehes. Ta on kirjutanud laulutekste, oratooriumite tekste ning libretosid selliste läti heliloojate loomingule nagu Raimonds Pauls, Zigmars Liepiņš, Jānis Lūsēns, Pēteris Vasks jt. Tema teoseid on tõlgitud inglise, vene, rootsi, saksa, prantsuse, leedu, eesti, tšehhi, bulgaaria, valgevene, ukraina, gruusia, kasahhi, kirgiisi, moldaavia, türkmeeni ja itaalia keelde.

Proosa

  • "Pieci pirksti" (2013) (eesti keeles "Viienäpu" (2015, kirjastus Randvelt, tõlkija Hannes Korjus)

Luulekogud

  • "Vakar zaļajā zālē" 1977
  • "Rīt varbūt" 1979
  • "Deviņpuiku spēks" 1985
  • "Nav vārdam vietas" 1985
  • "Debesis, debesis" 1988
  • "Apkārtne" 1997
  • "Dzeja" 2003
  • "Vējš meklē mājas" 2004

Näidendid

  • "Pilna Māras istabiņa" 1981
  • "Tiesa" 1985
  • "Dzīvais ūdens" 1988 ("Eluvesi", katkend eesti keeles)
  • "Eža kažociņš" 1991
  • "Margarēta" 2000
  • "Tobāgo!" 2001
  • "Zemes nodoklis" 2003
  • "Še tev Žūpu Bērtulis!" 2004

Libretod

  • "Lāčplēsis" 1987
  • "Meža gulbji" 1995
  • "Putnu opera" 1997
  • ""Kaupēn, mans mīļais!"" 1998
  • "Indriķa hronika" 1999
  • "Neglītais pīlēns" 2000
  • "Sfinksa" 2000

Esseekogud

  • "Brīvības tēla pakājē" 1990
  • "Kas ticībā sēts" 1997

Nora Ikstena on kirjutanud Māra Zālīte biograafia "Zīdtārpiņu musināšana" (2003; "Siidiusside ässitamine").

Välislingid