Mine sisu juurde

Silmamuna

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.[1]

Silmamuna sisemus moodustab silma optilise süsteemi – koosnedes vesivedelikust, silmaläätsest ja klaaskehast.[2]

Imetajate silmamuna

Koduloomadel

Silmamuna seina 3 kesta

Ka loomade silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast:[3]

Inimese silmamuna

Inimese silmamuna läbimõõt on keskmiselt 24 mm ja kaal umbes 7 g. Meeste silmad on naiste silmadest veidi suuremad. Silmamunal eristatakse eesmist ja tagumist poolust. Sagitaalselt läbi nimetatud pooluste minev joon moodustab silma optilise telje. Silmamuna asetseb silmakoopa eesmises osas , ta on ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega jm., tagapool on ta nägemisnärvi abil ühenduses peaajuga. Silmamuna koosneb ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust.

Silmamuna seina 3 kesta

Silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast:

    • 1. Välimine kest ehk silmamuna fibrooskest ehk kiudkest koosneb:
      • a. sarvkest ehk kornea
      • b. kõvakest ehk skleera
    • 2. Keskmine kest ehk silmamuna soonkest koosneb:
      • a. vikerkest ehk iiris
      • b. ripskeha ehk tsiliaarkehake
      • c. soonmik ehk soonkest ehk pärissoonkest
    • 3. Sisemine kest ehk silmamuna sisekest koosneb:
      • a. võrkkest ehk reetina.

Viited

Välislingid