Sartai regionaalpark

Sartai järv

Sartai regionaalpark (leedu keeles Sartų regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Zarasai ja Rokiškise rajoonis Sartai järve ümbruse künklikul maastikul. Regionaalpark asutati 1992. aastal, et kaitsta Sartai järve, sealseid maastikke, ökosüsteemi ja kultuuripärandit.

Regionaalpargi territooriumile jääb 29 järve.

Sartai regionaalpargi pindala on 12 107 hektarit. Rangeks piiranguvööndiks on Vosynose reservaat pindalaga 81 hektarit. Regionaalpargile alluvad Sartai (2869,1 ha), Rašai (920,3 ha) ja Salinise (414,2 ha) hüdroloogilised kaitsealad, Kalviškise (1092,6 ha), Antazavė männiku (415,6 ha) ning Zaduojyisi (405,6 ha) maastikukaitsealad, Ilgažilise (497,7 ha) ja Dusetose laane (493,2 ha) botaanilis-zooloogilised kaitsealad, Mielėnai (493,2 ha) geomorfoloogiline kaitseala ning Dusetose urbanistlik kaitseala pindalaga 35,1 ha.

Bobriškise vanausuliste kirik

Regionaalpargi territooriumil asub seitse linnamäge ja neli muinaskalmet. Selle aladele jäävad Antazavė mõis ja Tarnava mõis, Antazavė ja Dusetose kirikud ning Bobriškise vanausuliste kirik. Regionaalpargis on arvukalt tulpkabeleid. Antazavė metsas asub Leedu metsavendade lahingupaik. Gipėnai külas asub Antanas Vienažindysi majamuuseum. Dusetoses korraldatakse Sartai jäärel hobuste võiduajamisi, mis on sealne pikaajaline traditsioon.

Looduskaitse all on Ilgašilise mänd, Žiūkeliškėse tamm ja Bradesiai tammed.

Sartai regionaalpargi halduskeskus asub Dusetoses, Vytauto g. 5.

Elustik

See on tähtsaim täpilise sõrmkäpa, kollaka sõrmkäpa, ahtalehise sõrmkäpa ja kollase kiviriku kasvupaik Leedus. Ka on see kogritsa Gyromitra sphaerospora esmaleiupaik Leedus.

Leedu punase raamatu liikidest elavad regionaalpargist valgejänes, saarmas, rohe-kärnkonn, kõre, punakõht-unk, apteegikaan ja paksukojaline jõekarp, lindudest jäälind, mustsaba-vigle, must toonekurg, laanerähn, hallrähn, merikotkas, hüüp, herilaseviu, väike-konnakotkas, lõopistrik, teder, põldvutt, täpikhuik, roherähn, valgeselg-kirjurähn, kanakull, värbkakk, mustviires, laululuik, väikekajakas, rukkirääk, sookurg ning jääkoskel, putukatest aga nõmme-tähniksinitiib, mets-vöötkiil, kollatähn-kuldpunnpea, suur-kuldtiib, tume-võrkliblikas, valgelaup-rabakiil, villpea-aasasilmik, vareskaera-aasasilmik, Peltis grossa, rohe-tondihobu, pääsusaba, kollavööt-kuningkiil, ida-mähkuröölane, laiujur, triip-tumetiib, sõõrsilmik, punakoor, rohe-vesihobu ja väike-pigiliidrik. Leedu punases raamatus olevatest taimedest kasvavad seal haruline võtmehein, harilik ungrukold, läikiv kurdsirbik, sulgjas õhik, kolmis-tahuksammal, kolmehõlmaline batsaania, harilik vesilehvik, lõhnav käoraamat, harilik käoraamat, täpiline sõrmkäpp, õõnes lõokannus, harilik äiakas, madal kask, pääsusilm, kollane kivirik, südame-emajuur, harilik sinilatv, meri-näkirohi, ainulehine sookäpp, kaunis kuldking, kõdu-koralljuur, soohiilakas, tumepunane neiuvaip, väike käopõll, ahtalehine sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, Balti sõrmkäpp, sale villpea, lääne-mõõkrohi, siberi koldkaer, kuradi-sõrmkäpp, muda-ristirohi, kollakas sõrmkäpp, parthein Glyceria nemoralis ja karulauk. Kaitstavatest seentest esinevad seal limatünnik, kogrits Gyromitra sphaerospora, säraliudik, pruun nääts, suur tõlvharik, maksak, leht-kobartorik, roostetorik, läikvaabik, krookustorik, hiidmuna, harunev korallnarmik, kuldpilvik, tammenahkis, valge napsik, pruunjas narmik, rebaslentinell, pruun toruseen, neljahõlmane maatäht, punapoorik, kuldriisikas ja võiseen. Samblikest on kaitse all Bactrospora dryina, Calicium adspersum, Lecanora albella, Hypotrachyna revoluta, härma-varjusamblik, harilik koobassamblik, oliiv-helksamblik, harilik kopsusamblik, harilik poorsamblik, valkjas tähnsamblik, roheline varjusamblik ja Balti rihmsamblik.

Välislingid

• Sartai regionaalpargi koduleht
• Regionaalpark Leedu kaitsealade registris (leedu keeles)
• Regionaalpark YouTube'is