Seefeld: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| (ei näidata 6 kasutaja 14 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Toimeta|kuu=märts|aasta=2020}} |
|||
[[Pilt:Wappen at seefeld in tirol.png|thumb|Seefeldi vapp]] |
|||
{{See artikkel|on Austria asulast; aadlisuguvõsa kohta vaata [[Seefeld (aadlisuguvõsa)]].}} |
|||
'''Seefeld''' on [[Austria]]s [[Tirool]]is asuv küla ja suusakeskus, mis jääb [[Innsbruck]]ist lõunasse. [[2005]]. aastal elas Seefeldis 3028 inimest. |
|||
{{linn |
|||
| nimi = Seefeld |
|||
| vapp = Wappen at seefeld in tirol.png |
|||
| asendikaardi_pilt = Seefeld in Tirol im Bezirk IL.png |
|||
| asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Innsbrucki ringkonnas |
|||
| asendikaart = Austria |
|||
}} |
|||
[[Pilt:Seefeld Austria.jpg|pisi|Seefeld]] |
|||
'''Seefeld''' on küla ja vald (''Gemeinde'') [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal [[Innsbrucki ringkond|Innsbrucki ringkonnas]]. |
|||
==Sport== |
|||
Seefeld on vana põllumajandusküla, nüüd suur turismikeskus, suusakeskus. |
|||
Seefeldis peeti Innsburckis toimunud [[1964. aasta taliolümpiamängud|1964. aasta OM-i]] ja [[1976. aasta taliolümpiamängud|1976. aasta OM-i]] suusavõistlused. Seefeldis on korraldatud ka [[1963. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1963. aasta laskesuusatamise ]] ja [[1985. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused]] ning mitmeid maailma karikavõistluste etappe [[Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises|murdmaasuusatamises]]. |
|||
Seefeld asub 1180 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 17,4 km². 1. jaanuaril 2016 elas seal 3398 inimest. Küla paikneb umbes 17 km [[Innsbruck]]ist loodes [[lavamaa]]l [[Wetterstein]]i ja [[Karwendel]]i vahel vanal maanteel [[Mittenwaldi vald|Mittenwaldist]] Innsbrucki, mis oli tähtis alates [[Keskaeg|keskajast]]. |
|||
==Välislingid== |
|||
Küla on esmamainitud aastal 1022 ja alates 14. sajandist oli see palverännaku sihtkoht, mis ei saanud kasu mitte ainult arvukate palverändurite külastustest, vaid ka oma laoõigusest kaubajaamana [[Augsburg]]i ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] vahel. Samuti kaevandati alates 14. sajandist piirkonnas [[Tirooli põlevkiviõli]]. Seefeld oli populaarne puhkekoht juba enne 1900. aastat ning alates 1930. aastatest on see olnud üks tuntumaid [[talispordikeskus]]i ja populaarseimate turismikeskuste hulgas Austrias. Vald, mis on olnud mitmete [[taliolümpiamängud]]e toimumiskoht, on kodukülaks [[Anton Seelos]]ele, [[paralleelpööre|paralleelpöörde]] leiutajale. |
|||
* [http://www.seefeld.eu/ Seefeldi kodulehekülg] |
|||
Oma üle ühe miljoni ööbimisega igal aastal on see üks populaarsemaid Tirooli turismisihtpunkte, eriti suusatajatele talviti, aga ka matkajatele suviti. |
|||
{{Coordinate |NS=47.32944444 |EW=11.18916667 |type=city |region=AT-7 |dim=10000}} |
|||
== Asend == |
|||
Seefeld külgneb loodes [[Leutasch]]iga ([[Weidach (Leutasch)|Weidachi küla]]), kirdes [[Scharnitz]]iga (Gießenbachi küla). Valla idapiir [[Zirl]]iga jookseb piki harja Seefelder Jochist kuni Seefelder Spitzeni. Lõunas asub [[Reith bei Seefeld|Reith]] (Aulandi küla) ja läänes [[Telfs]] ([[Mösern]]i küla). |
|||
== Loodus == |
|||
=== Pinnamod === |
|||
Küla paikneb [[Seefeldi platoo]] lõunaküljel [[Inn]]i jõest põhjas Inni ja [[Isar]]i jõgikondade veelahkmel. Platood (kuhu mahuvad ka Leutaschi, Reithi, Scharnitzi ja Möserni külad) ümbritsevad [[Wetterstein]] läänest ja Karwendel idast; see langeb eemale järsu laskumisega Inntali lõunas. Põhjas viib kõrgorg läbi Scharnitzi küla [[Saksamaa]] piiri suunas Mittenwaldi. |
|||
[[Pilt:Seefeld in Tirol Austria from ESE on 2014-10-18.png |pisi|center|500px|[[Seefeldi platoo]] vaadatuna ida-kagust, esiplaanil Seefeld]] |
|||
Seefeldis on kaks peamist mägiala (matkamiseks või suusatamiseks): üks on kumer mägi [[Gschwandtkopf]] (1495 m); teine on mäenõlvadel idas ja seda kutsutakse ''Rosshütte'' suure mägirestorani järgi poolel teel. Need mäed domineerivad Seefeldi platoo üle; vasakult/põhjast paremale/lõunasse on Seefelder Joch, [[Seefelder Spitze]] (2215 m), [[Härmelekopf]] (2224 m) ja [[Reither Spitze]] (2374 m). Märkimisväärsed muud maamärgid on Seekirchl, väike sibulkupliga kirik, ja Pfarrhügel, Gschwandtkopfi kannus, mis jookseb külakeskusesse ja moodustab väikese atraktiivse künka. Seal on ka populaarne suplusjärv [[Wildsee (Seefeld)|Wildsee]]. |
|||
=== Järved ja jõed === |
|||
[[Pilt:Wildsee Seefeld 01.jpg|pisi|Järv, mis andis Seefeldile nime: [[Wildsee (Seefeld)|Wildsee]]. Taamal [[Kalkkögel]]]] |
|||
Seefelder Jochi idaküljelt algavad Haglbachi lisajõed, mis voolavad läände läbi Hermannstali, siis pöörduvad lõunasse, jõudes [[lavamaa]]le, et joosta piki vallapiiri ja toita Wildseed. Wildseed ohustavad Haglbachi setted. Tulevikus on kavandatud kaevata Innsbrucker Straßest idas mahuti setete kogumiseks. Wildseest välja voolav Seebach voolab läbi Seefeldi põhjasuunas ja korjab Raabachi veed varsti pärast külakeskuse läbimist. [[Peter Anich]] kutsus seda lõiku aastal 1762 ''Mühlbach''. |
|||
Raabachi läte on kagus [[Mösern]] Mähderi lähedal ja oli kunagi konfiskeeritud veehoidla moodustamiseks, mis andis [[Seekirchl (Seefeld)|Seekirchli]] kirikule nime. Schlossbergi all Seebachi lähedal on [[radoon]]i sisaldav allikas, mida mainiti esimest korda Franz Josef Springi nime all 1900. aastal Keiserlik-kuningliku Tirooli ja Vorarlbergi provintsi spaade kataloogis (''Verzeichnis der Kurorte und Bäder der K.K. Statthalterei für Tirol und Vorarlberg'') ja kasutati aastani 1984 terviseveena. Selle radoonisisaldus 117 [[bekrell]]i liitri kohta on üsna madal ([[Joogivesi|joogivee]] limiit on 1000 Bq/l). |
|||
Klammbach saab alguse [[Wildmoos (Telfs)|Wildmoosalmist]], mis asub [[Wildmoossee]]st allpool, ja voolab külast loodes Geigenbüheli kaugemal küljel, läbib Triendlsäge (kus on veehoidla mahuga 450 m³, mis toidab väikest [[hüdroelektrienergia]]jaama, mis genereerib 45 [[Vatt|kW]]) ja ühineb Seebachiga Lehenwaldi metsas Bodenalmi ees, et moodustada Drahnbach. Viimane voolab [[Scharnitz]]i suunas ja suubub [[Isar]]i lisajõkke [[Gießenbach (Isar)|Gießenbachi]]. |
|||
[[Pilt:Kaltwassersee Tyrol.JPG|pisi|Kaltwassersee]] |
|||
Veehoidla 1578 m kõrgusel Rosshütte juures (Kaltwassersee, saanud nime kohaliku paiga järgi) mahutab 66 500 m³ ja saab oma vee avalikust torujuhtmest. 2015. aastast toidetakse seda aprillist augustini lisaks Blauer Schrofeni allikast Seefelder Spitze all. Lisavesi Kaltwasserseest [[Lumekahur|lume tegemiseks]] tõsteti 2009. aastal 100 000 m³-lt 165 000 m³-ni aastas. |
|||
== Kultuur ja vaatamisväärsused == |
|||
[[Pilt:Seefeld St Oswald innen 01.jpg|pisi|[[Seinamaal]]id St. Oswaldis]] |
|||
* St. Oswaldi kihelkonna- ja palverännukirik |
|||
* Endine augustiinide klooster kirikust läänes, täna viietärnihotell. Asutati aastal 1516 [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] poolt kui võõrastemaja |
|||
* Pfarrhof, kirikust lõunas |
|||
* Püha risti [[Seekirche (Seefeld)|järvekirik]] (Seekirchl) külast läänes: Seefeldi sümbol, ehitati [[Leopold V (Austria-Tirool)|ertshertsog Leopold V]] ajal Innsbrucki õuearhitekti Christoph Gumppi poolt [[barokk]]stiilis (1629–1666), [[Josef Anton Puellacher]]i maalid |
|||
* Seefeldi metsamaa kalmistu küla idaservas koos kabeli ja monumendiga neile, kes surid raudteereisil [[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagrist]] 1945. aasta aprilli lõpus |
|||
* Erakla ja [[Schlossbergi loss (Seefeld in Tirol)|Schlossbergi lossi varemed]] külast põhjas |
|||
* Verstapost, algselt graveerimata, tõenäoliselt Rooma ajast. [[Karkrist]] on peale kantud hiljem |
|||
== Sport == |
|||
Seefeldis peeti Innsburckis toimunud [[1964. aasta taliolümpiamängud|1964.]] ja [[1976. aasta taliolümpiamängud]]e suusavõistlused. Seefeldis on korraldatud ka [[1963. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1963. aasta laskesuusatamise]] ja [[1985. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1985.]] ja 2019. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ning maailma karikasarja etappe [[Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises|murdmaasuusatamises]]. |
|||
== Taristu == |
|||
=== Raudteetransport === |
|||
[[Pilt:Seefeld Bahnhof 2012 04 01.jpg|pisi|Seefeld in Tiroli raudteejaam]] |
|||
[[Pilt:DRG 41018 02 18122011.jpg|pisi|Muuseumirong DRB 41 Seefeldis]] |
|||
Seefeld asub [[Mittenwaldbahn]]il, mis ühendab Innsbrucki [[Garmisch-Partenkirchen]]i kaudu [[München]]iga. Seda teenindab ka [[S-Bahn Tirol]]i liin 5 Innsbruckist Scharnitzisse (Garmisch-Partenkirchenisse). 2010. aasta talvise ajakava algusest sai Seefeldi jaamast kõrgeimalasuv [[Intercity-Express]]i (ICE) peatus Euroopas. Nädalavahetustel teenibdab see kaks ICE rongi päevas mõlemas suunas. |
|||
=== Maanteetransport === |
|||
Bundesstraße 177 liidumaantee (''Seefelder Strasse'') Saksamaa piirini on osa [[Rahvusvaheline E-teede võrk|Euroopa teest]] E 533. See kulgeb [[Zirl]]ist üle [[Zirler Berg]]i Scharnitzisse ja Mittenwaldi. Teine maanteeühendus [[Inntal]]ist kulgeb [[Telfs]]ist Möserni kaudu Leutaschi ja võimaldab Mittenwaldi jõuda üle [[Scharnitzi kuru]]. |
|||
[[Innsbrucki lennujaam]] asub Seefeldist umbes 20 km kaugusel. Talviti on sinna otselennud näiteks Hamburgist, Berliinist, Kölnist ja Frankfurdist. |
|||
=== Spordirajatised === |
|||
[[Pilt:Seefeld Seelos Schanzen.jpg|pisi|püsti|[[Toni-Seelos-Olympiaschanze]]]] |
|||
Viimastel aastatel on Seefeld laiendanud ja renoveerinud oma spordirajatisi ning kuulutanud end põhjamaiste oskuste keskuseks (''Nordisches Kompetenzzentrum'') rahvusmeeskondade ja klubide treenimiseks, samuti on seal Stamsi suusakool (''Skigymnasium Stams''). |
|||
* [[Toni-Seelos-Olympiaschanze]] Casino Arenal Gschwandtkopfi loodenõlval (HS 109 ja HS 75) |
|||
* [[Laskesuusatamine|Laskesuusatamise]] 30 rajaga tiir |
|||
* 279 km [[Murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamise]] radu, millest 125 km uisustiili ja 154 km klassikalise stiili harrastajatele |
|||
* [[Asfaltbetoon]]ist [[suusaroller]]irada pikkusega 3,6 km ja laiusega 3 m variatsioonidega 560 m kuni 4,7 km |
|||
* [[Rahvusvaheline Suusaföderatsioon|FIS]]-i nõusolekuga [[slaalom]]i- ja [[suurslaalom]]irajad Gschwandtkopfil |
|||
* Suusakeskused Rosshütte, Gschwandtkopf ja Geigenbühel-/Birkenlifte |
|||
* [[Liuväli|Liuväljad]] uisutamise ja ''[[Eisstockschießen]]i'' tarvis |
|||
* Kaks muruväljakut [[jalgpall]]ile, teine on kavandamisel |
|||
* WM Halle 8 sise[[tenniseväljak]]uga ja 4 välisväljakuga |
|||
* Seefeld Tennis Club 6 saviväljakuga |
|||
* Golfirajad: Seefeld-Reith Golf Club (9 hole, par 70) ja Panorama golfirada am Geigenbühel, [[Wildmoos (Telfs)|Wildmoosi]] rada (18 auguga) |
|||
* 266 km tähistatud [[jooks]]u- ja [[Kepikõnd|kepikõnniradu]] |
|||
* 570 km [[Jalgrattasõit|jalgratta-]] ja [[maastikujalgratas|maastikujalgrattaradu]] |
|||
* [[Rannavõrkpall]]iväljak |
|||
* Kaks [[maneež]]i koos ratsakopliga |
|||
* Fitness-stuudio |
|||
== Majandus == |
|||
=== Turism === |
|||
Seefeld on tähtis [[Murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamise]] keskus. Nii 1964. kui ka 1976. aasta [[taliolümpiamängud]]e põhja suusaalade võistlused toimusid Seefeldis. [[1985. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused]] toimusid samuti seal (nii taliolümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel toimusid Seefeldis vaid normaalmäe [[suusahüpped]], suure mäe suusahüpped toimusid Innsbruckis), samuti mõned alad [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud|1. noorte taliolümpiamängudel]] 2012. aasta jaanuaris. Maailma karikasarja etappe on seal toimunud arvukalt. |
|||
[[Mäesuusatamine|Mäesuusatamise]] piirkond on väike ja sobilik algajatele. On kaks eraldi väikest ala, mis pole ühendatud, v.a. suusabuss (tasuta) või taksod. Maastik iseenesest on üsna hea ja on hea juurdepääs muudele rajatistele (jalutuskäigud, kauplused ja Olympia ujumiskeskus). |
|||
Seefeld on matkajate hulgas populaarne tänu oma platoo asukohale; seal on palju atraktiivseid jalutuskäike, mis ei sõltu mägedes ronimisest. Kuid ka mägedesse matkamine on ilus, eriti kuna Karwendel on tohutu looduskaitseala. Soovituslikud jalutuskäigud ulatuvad läbi Schlossbachklammi kuni Hochzirlini (seejärel rongiga tagasi) ja köisraudteejaamadest Eppzirlertali (kui teil on piisavalt hoogu). On võimalik mitmepäevane matk läbi Karwendeli [[Achensee]]ni. |
|||
Koos 11 muu linnaga on Seefeld Alpide parima kogukonna liige{{lisa viide}}. |
|||
== Tuntud inimesi == |
|||
* [[Anton Seelos]] (1911–2006) oli Austria mäesuusataja ja maailmameister. 1930. aastatel võttis Seelos kasutusele [[paralleelpööre|paralleelpöörde]]. [[Toni-Seelos-Olympiaschanze]] Seefeld in Tirolis on nimetatud tema järgi. |
|||
* [[Regina Schöpf]] (1935–2008) oli Austria mäesuusataja, kes võistles [[1956. aasta taliolümpiamängud]]el. Ta oli sündinud Seefeldis. |
|||
* [[Jan-Carl Raspe]] (1944–1977) oli Saksamaa sõdiva rühmituse [[Punaarmee Fraktsioon]] liige. Raspe oli sündinud Seefeldis. Ta kaasasutas 1967. aastal Kommune II ja liitus 1970. aastal Punaarmee fraktsiooniga, tuntud ka kui [[Baaderi-Meinhofi rühm]]. |
|||
<gallery> |
|||
Pilt:InntalMieming03.jpg|Vaade Seefelder Jochilt |
|||
Pilt:Seefeld from Reither Spitze.JPG|Seefeld nähtuna Reither Spitze mäelt |
|||
Pilt:Seefeld 3.JPG|Sankt Oswaldi kihelkonnakirik |
|||
Pilt:Seefeld 1.JPG|Heilig Kreuzi kirik |
|||
Pilt:Seefeld 7.JPG|Vanalinna peaväljak |
|||
</gallery> |
|||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
== Välislingid == |
|||
* [http://www.seefeld.eu/ Seefeldi koduleht] |
|||
* [http://www.seefeld.com Seefeldi olümpiapiirkonna ametlik koduleht] |
|||
{{Innsbrucki ringkonna vallad}} |
|||
[[Kategooria:Tirooli liidumaa vallad]] |
|||
[[Kategooria:Austria külad]] |
[[Kategooria:Austria külad]] |
||
[[Kategooria:Innsbrucki ringkond]] |
|||
Viimane redaktsioon: 7. mai 2024, kell 06:10
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) |
|
See artikkel on Austria asulast; aadlisuguvõsa kohta vaata Seefeld (aadlisuguvõsa). |
| Seefeld | |
|---|---|
|
| |
 | |
Pindala: 17,4 km²  | |
|
Elanikke: 3462 (2020)[1] | |
|
| |
| Koordinaadid: 47° 20′ N, 11° 11′ E | |
 Valla asend Innsbrucki ringkonnas | |
  |
Seefeld on küla ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas.
Seefeld on vana põllumajandusküla, nüüd suur turismikeskus, suusakeskus.
Seefeld asub 1180 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 17,4 km². 1. jaanuaril 2016 elas seal 3398 inimest. Küla paikneb umbes 17 km Innsbruckist loodes lavamaal Wettersteini ja Karwendeli vahel vanal maanteel Mittenwaldist Innsbrucki, mis oli tähtis alates keskajast.
Küla on esmamainitud aastal 1022 ja alates 14. sajandist oli see palverännaku sihtkoht, mis ei saanud kasu mitte ainult arvukate palverändurite külastustest, vaid ka oma laoõigusest kaubajaamana Augsburgi ja Veneetsia vahel. Samuti kaevandati alates 14. sajandist piirkonnas Tirooli põlevkiviõli. Seefeld oli populaarne puhkekoht juba enne 1900. aastat ning alates 1930. aastatest on see olnud üks tuntumaid talispordikeskusi ja populaarseimate turismikeskuste hulgas Austrias. Vald, mis on olnud mitmete taliolümpiamängude toimumiskoht, on kodukülaks Anton Seelosele, paralleelpöörde leiutajale.
Oma üle ühe miljoni ööbimisega igal aastal on see üks populaarsemaid Tirooli turismisihtpunkte, eriti suusatajatele talviti, aga ka matkajatele suviti.
Asend
[muuda | muuda lähteteksti]Seefeld külgneb loodes Leutaschiga (Weidachi küla), kirdes Scharnitziga (Gießenbachi küla). Valla idapiir Zirliga jookseb piki harja Seefelder Jochist kuni Seefelder Spitzeni. Lõunas asub Reith (Aulandi küla) ja läänes Telfs (Möserni küla).
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Pinnamod
[muuda | muuda lähteteksti]Küla paikneb Seefeldi platoo lõunaküljel Inni jõest põhjas Inni ja Isari jõgikondade veelahkmel. Platood (kuhu mahuvad ka Leutaschi, Reithi, Scharnitzi ja Möserni külad) ümbritsevad Wetterstein läänest ja Karwendel idast; see langeb eemale järsu laskumisega Inntali lõunas. Põhjas viib kõrgorg läbi Scharnitzi küla Saksamaa piiri suunas Mittenwaldi.
Seefeldis on kaks peamist mägiala (matkamiseks või suusatamiseks): üks on kumer mägi Gschwandtkopf (1495 m); teine on mäenõlvadel idas ja seda kutsutakse Rosshütte suure mägirestorani järgi poolel teel. Need mäed domineerivad Seefeldi platoo üle; vasakult/põhjast paremale/lõunasse on Seefelder Joch, Seefelder Spitze (2215 m), Härmelekopf (2224 m) ja Reither Spitze (2374 m). Märkimisväärsed muud maamärgid on Seekirchl, väike sibulkupliga kirik, ja Pfarrhügel, Gschwandtkopfi kannus, mis jookseb külakeskusesse ja moodustab väikese atraktiivse künka. Seal on ka populaarne suplusjärv Wildsee.
Järved ja jõed
[muuda | muuda lähteteksti]
Seefelder Jochi idaküljelt algavad Haglbachi lisajõed, mis voolavad läände läbi Hermannstali, siis pöörduvad lõunasse, jõudes lavamaale, et joosta piki vallapiiri ja toita Wildseed. Wildseed ohustavad Haglbachi setted. Tulevikus on kavandatud kaevata Innsbrucker Straßest idas mahuti setete kogumiseks. Wildseest välja voolav Seebach voolab läbi Seefeldi põhjasuunas ja korjab Raabachi veed varsti pärast külakeskuse läbimist. Peter Anich kutsus seda lõiku aastal 1762 Mühlbach.
Raabachi läte on kagus Mösern Mähderi lähedal ja oli kunagi konfiskeeritud veehoidla moodustamiseks, mis andis Seekirchli kirikule nime. Schlossbergi all Seebachi lähedal on radooni sisaldav allikas, mida mainiti esimest korda Franz Josef Springi nime all 1900. aastal Keiserlik-kuningliku Tirooli ja Vorarlbergi provintsi spaade kataloogis (Verzeichnis der Kurorte und Bäder der K.K. Statthalterei für Tirol und Vorarlberg) ja kasutati aastani 1984 terviseveena. Selle radoonisisaldus 117 bekrelli liitri kohta on üsna madal (joogivee limiit on 1000 Bq/l).
Klammbach saab alguse Wildmoosalmist, mis asub Wildmoosseest allpool, ja voolab külast loodes Geigenbüheli kaugemal küljel, läbib Triendlsäge (kus on veehoidla mahuga 450 m³, mis toidab väikest hüdroelektrienergiajaama, mis genereerib 45 kW) ja ühineb Seebachiga Lehenwaldi metsas Bodenalmi ees, et moodustada Drahnbach. Viimane voolab Scharnitzi suunas ja suubub Isari lisajõkke Gießenbachi.
Veehoidla 1578 m kõrgusel Rosshütte juures (Kaltwassersee, saanud nime kohaliku paiga järgi) mahutab 66 500 m³ ja saab oma vee avalikust torujuhtmest. 2015. aastast toidetakse seda aprillist augustini lisaks Blauer Schrofeni allikast Seefelder Spitze all. Lisavesi Kaltwasserseest lume tegemiseks tõsteti 2009. aastal 100 000 m³-lt 165 000 m³-ni aastas.
Kultuur ja vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]
- St. Oswaldi kihelkonna- ja palverännukirik
- Endine augustiinide klooster kirikust läänes, täna viietärnihotell. Asutati aastal 1516 Maximilian I poolt kui võõrastemaja
- Pfarrhof, kirikust lõunas
- Püha risti järvekirik (Seekirchl) külast läänes: Seefeldi sümbol, ehitati ertshertsog Leopold V ajal Innsbrucki õuearhitekti Christoph Gumppi poolt barokkstiilis (1629–1666), Josef Anton Puellacheri maalid
- Seefeldi metsamaa kalmistu küla idaservas koos kabeli ja monumendiga neile, kes surid raudteereisil Dachau koonduslaagrist 1945. aasta aprilli lõpus
- Erakla ja Schlossbergi lossi varemed külast põhjas
- Verstapost, algselt graveerimata, tõenäoliselt Rooma ajast. Karkrist on peale kantud hiljem
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Seefeldis peeti Innsburckis toimunud 1964. ja 1976. aasta taliolümpiamängude suusavõistlused. Seefeldis on korraldatud ka 1963. aasta laskesuusatamise ja 1985. ja 2019. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ning maailma karikasarja etappe murdmaasuusatamises.
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]Raudteetransport
[muuda | muuda lähteteksti]
Seefeld asub Mittenwaldbahnil, mis ühendab Innsbrucki Garmisch-Partenkircheni kaudu Müncheniga. Seda teenindab ka S-Bahn Tiroli liin 5 Innsbruckist Scharnitzisse (Garmisch-Partenkirchenisse). 2010. aasta talvise ajakava algusest sai Seefeldi jaamast kõrgeimalasuv Intercity-Expressi (ICE) peatus Euroopas. Nädalavahetustel teenibdab see kaks ICE rongi päevas mõlemas suunas.
Maanteetransport
[muuda | muuda lähteteksti]Bundesstraße 177 liidumaantee (Seefelder Strasse) Saksamaa piirini on osa Euroopa teest E 533. See kulgeb Zirlist üle Zirler Bergi Scharnitzisse ja Mittenwaldi. Teine maanteeühendus Inntalist kulgeb Telfsist Möserni kaudu Leutaschi ja võimaldab Mittenwaldi jõuda üle Scharnitzi kuru.
Innsbrucki lennujaam asub Seefeldist umbes 20 km kaugusel. Talviti on sinna otselennud näiteks Hamburgist, Berliinist, Kölnist ja Frankfurdist.
Spordirajatised
[muuda | muuda lähteteksti]
Viimastel aastatel on Seefeld laiendanud ja renoveerinud oma spordirajatisi ning kuulutanud end põhjamaiste oskuste keskuseks (Nordisches Kompetenzzentrum) rahvusmeeskondade ja klubide treenimiseks, samuti on seal Stamsi suusakool (Skigymnasium Stams).
- Toni-Seelos-Olympiaschanze Casino Arenal Gschwandtkopfi loodenõlval (HS 109 ja HS 75)
- Laskesuusatamise 30 rajaga tiir
- 279 km murdmaasuusatamise radu, millest 125 km uisustiili ja 154 km klassikalise stiili harrastajatele
- Asfaltbetoonist suusarollerirada pikkusega 3,6 km ja laiusega 3 m variatsioonidega 560 m kuni 4,7 km
- FIS-i nõusolekuga slaalomi- ja suurslaalomirajad Gschwandtkopfil
- Suusakeskused Rosshütte, Gschwandtkopf ja Geigenbühel-/Birkenlifte
- Liuväljad uisutamise ja Eisstockschießeni tarvis
- Kaks muruväljakut jalgpallile, teine on kavandamisel
- WM Halle 8 sisetenniseväljakuga ja 4 välisväljakuga
- Seefeld Tennis Club 6 saviväljakuga
- Golfirajad: Seefeld-Reith Golf Club (9 hole, par 70) ja Panorama golfirada am Geigenbühel, Wildmoosi rada (18 auguga)
- 266 km tähistatud jooksu- ja kepikõnniradu
- 570 km jalgratta- ja maastikujalgrattaradu
- Rannavõrkpalliväljak
- Kaks maneeži koos ratsakopliga
- Fitness-stuudio
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Turism
[muuda | muuda lähteteksti]Seefeld on tähtis murdmaasuusatamise keskus. Nii 1964. kui ka 1976. aasta taliolümpiamängude põhja suusaalade võistlused toimusid Seefeldis. 1985. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused toimusid samuti seal (nii taliolümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel toimusid Seefeldis vaid normaalmäe suusahüpped, suure mäe suusahüpped toimusid Innsbruckis), samuti mõned alad 1. noorte taliolümpiamängudel 2012. aasta jaanuaris. Maailma karikasarja etappe on seal toimunud arvukalt.
Mäesuusatamise piirkond on väike ja sobilik algajatele. On kaks eraldi väikest ala, mis pole ühendatud, v.a. suusabuss (tasuta) või taksod. Maastik iseenesest on üsna hea ja on hea juurdepääs muudele rajatistele (jalutuskäigud, kauplused ja Olympia ujumiskeskus).
Seefeld on matkajate hulgas populaarne tänu oma platoo asukohale; seal on palju atraktiivseid jalutuskäike, mis ei sõltu mägedes ronimisest. Kuid ka mägedesse matkamine on ilus, eriti kuna Karwendel on tohutu looduskaitseala. Soovituslikud jalutuskäigud ulatuvad läbi Schlossbachklammi kuni Hochzirlini (seejärel rongiga tagasi) ja köisraudteejaamadest Eppzirlertali (kui teil on piisavalt hoogu). On võimalik mitmepäevane matk läbi Karwendeli Achenseeni.
Koos 11 muu linnaga on Seefeld Alpide parima kogukonna liige[viide?].
Tuntud inimesi
[muuda | muuda lähteteksti]- Anton Seelos (1911–2006) oli Austria mäesuusataja ja maailmameister. 1930. aastatel võttis Seelos kasutusele paralleelpöörde. Toni-Seelos-Olympiaschanze Seefeld in Tirolis on nimetatud tema järgi.
- Regina Schöpf (1935–2008) oli Austria mäesuusataja, kes võistles 1956. aasta taliolümpiamängudel. Ta oli sündinud Seefeldis.
- Jan-Carl Raspe (1944–1977) oli Saksamaa sõdiva rühmituse Punaarmee Fraktsioon liige. Raspe oli sündinud Seefeldis. Ta kaasasutas 1967. aastal Kommune II ja liitus 1970. aastal Punaarmee fraktsiooniga, tuntud ka kui Baaderi-Meinhofi rühm.
-
Vaade Seefelder Jochilt
-
Seefeld nähtuna Reither Spitze mäelt
-
Sankt Oswaldi kihelkonnakirik
-
Heilig Kreuzi kirik
-
Vanalinna peaväljak
