Theodor Luts: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Theodor Luts''' ([[14. august]] [[1896]] [[Palamuse]] – [[24. september]] [[1980]] [[Brasiilia]]) oli Vabadussõja veteran, eesti filmioperaator.<ref name="w6itleja_1980"/><ref name="laidoneri_db"/> |
'''Theodor Luts''' ([[14. august]] [[1896]] [[Palamuse]] – [[24. september]] [[1980]] [[Brasiilia]]) oli Vabadussõja veteran, eesti filmioperaator.<ref name="w6itleja_1980"/><ref name="laidoneri_db"/> |
||
Õppinud [[Simuna kihelkonnakool]]is, [[Tartu kaubanduskool]]is. Lõpetas [[Peterburi |
Õppinud [[Simuna kihelkonnakool]]is, [[Tartu kaubanduskool]]is. Lõpetas [[Peterburi kommertdgümnaasium]]i. |
||
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] osales Theodor Luts [[Kuperjanovi partisan]]ina<ref name="w6itleja_1980"/> |
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] osales Theodor Luts [[Kuperjanovi partisan]]ina<ref name="w6itleja_1980"/> |
||
[[1926]]. aastal lõid Theodor ja tema abikaasa [[Aksella Luts]] esimese eesti täispika mängufilmi |
[[1926]]. aastal lõid Theodor ja tema abikaasa [[Aksella Luts]] esimese eesti täispika mängufilmi "[[Noored kotkad]]", mille stsenaariumi autor oli Aksella Luts. |
||
[[1931]]. aastal valmis neil vaatefilm «Kas tunned maad?» ning kultuurantropoloogilise dokumentaalfilmi «Ruhnu». Koostöös soomlastega valmisid nad 1931. aastal eesti esimene heli- ja tantsufilmi «Päikese lapsed». Pärast edukat filmi jäid nad tosinaks järgnevaks aastaks Helsingisse. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpu eel otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest lahkuda ning siirdusid üle Rootsi [[Brasiilia]]sse, kus Theodor Luts jätkas tööd mängufilmi operaatorina. Koos Aksellaga tegid nad ka mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. |
[[1931]]. aastal valmis neil vaatefilm «Kas tunned maad?» ning kultuurantropoloogilise dokumentaalfilmi «Ruhnu». Koostöös soomlastega valmisid nad 1931. aastal eesti esimene heli- ja tantsufilmi «Päikese lapsed». Pärast edukat filmi jäid nad tosinaks järgnevaks aastaks Helsingisse. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpu eel otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest lahkuda ning siirdusid üle Rootsi [[Brasiilia]]sse, kus Theodor Luts jätkas tööd mängufilmi operaatorina. Koos Aksellaga tegid nad ka mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
Ta oli kirjaniku [[Oskar Luts]]u noorem vend.<ref name="w6itleja_1980"/> ning abielus [[Aksella Hildegard Luts]]uga ([[10. oktoober]] [[1905]] – [[8. jaanuar]] [[2005]])<ref>[http://www.finst.ee/AksellaLuts.htm Aksella Luts (s. Kapsta)]</ref>. |
Ta oli kirjaniku [[Oskar Luts]]u noorem vend.<ref name="w6itleja_1980"/> ning abielus [[Aksella Hildegard Luts]]uga ([[10. oktoober]] [[1905]] – [[8. jaanuar]] [[2005]])<ref>[http://www.finst.ee/AksellaLuts.htm Aksella Luts (s. Kapsta)]</ref>. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Theodor Lutsu filmipäevad]] |
*[[Theodor Lutsu filmipäevad]] |
||
Redaktsioon: 21. november 2010, kell 00:07
Theodor Luts (14. august 1896 Palamuse – 24. september 1980 Brasiilia) oli Vabadussõja veteran, eesti filmioperaator.[1][2]
Õppinud Simuna kihelkonnakoolis, Tartu kaubanduskoolis. Lõpetas Peterburi kommertdgümnaasiumi.
Eesti Vabadussõjas osales Theodor Luts Kuperjanovi partisanina[1]
1926. aastal lõid Theodor ja tema abikaasa Aksella Luts esimese eesti täispika mängufilmi "Noored kotkad", mille stsenaariumi autor oli Aksella Luts.
1931. aastal valmis neil vaatefilm «Kas tunned maad?» ning kultuurantropoloogilise dokumentaalfilmi «Ruhnu». Koostöös soomlastega valmisid nad 1931. aastal eesti esimene heli- ja tantsufilmi «Päikese lapsed». Pärast edukat filmi jäid nad tosinaks järgnevaks aastaks Helsingisse. Teise maailmasõja lõpu eel otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest lahkuda ning siirdusid üle Rootsi Brasiiliasse, kus Theodor Luts jätkas tööd mängufilmi operaatorina. Koos Aksellaga tegid nad ka mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme.
Isiklikku
Ta oli kirjaniku Oskar Lutsu noorem vend.[1] ning abielus Aksella Hildegard Lutsuga (10. oktoober 1905 – 8. jaanuar 2005)[3].
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Jaak Lõhmus, "Theodor Luts – omaaegne meediageenius", Eesti Ekspress, 9. märts 2007