Teatro Argentina
Teatro Argentina on ooperimaja ja sõnalavastuste teater Roomas, mis asub Largo di Torre Argentina väljakul. See on üks Rooma vanimaid teatreid, mille ehitamisega alustas hertsog Giuseppe Sforza Cesarini 1730. aastal. Teater avati 31. jaanuaril 1732 Domenico Sarro ooperiga Berenice. Teater on rajatud osale antiikse Curia Pompeia kohale, mis kuulus vabariikliku Rooma Teatro di Pompeo kompleksi, kus mõrvati Julius Caesar.
Ajalugu
Teatri nimel pole midagi ühist Argentiina riigiga. See viitab Strasbourgi linnale, kus elas 15. sajandil itaallasest preester Giovanni Burcardo, kellest sai Roomas paavstide tseremooniameister. See Burcardo rajas oma suurejoonelise Rooma palazzetto varasest keskajast säilinud torni ümber. Koht sai nimeks Torre Argentina, mis viitas omaniku päritolule Strasbourgist, mille ladinakeelne nimi oli Argentoratum. Burcado lossi poolne tänav sai nimeks Via di Torre Argentina.
Cesarini perekonnale kuulusid 18. sajandil mitmed hooned Via di Torre Argentina ühel küljel, milledest osa lammutati alles 1927–1929. aastal. Pärast Burcado surma sai Cesarini omandiõiguse preestri varale. Osa Burcardo palazzettost tuli teatrile ruumi tegemiseks lammutada, kuid nime võttis ta Burcadolt üle.
Hertsog tellis teatri projekti arhitekt Gerolamo Theodolilt. Auditoorium oli traditsioonilise hobuseraua kujuga, mis tagas parima võimaliku akustika ja hea nähtavuse kõigile pealtvaatajatele. Arhitekt Gianantonio Selva kujundas Veneetsia La Fenice Argentina eeskujul. Kui kiviseinad ja trepid välja jätta, oli teater algselt täielikult puidust. Puitpõrandaga kaetud parteris oli 40 rida pinke ja kuuele korrusele oli paigutatud sada kaheksakümmend kuus looži boksi. Teatrisaal mahutas algselt 696 inimest.
Teatrimaja on korduvalt restaureeritud ja teatrisaali ümber ehitatud. Praeguse fassaadi ehitas arhitekt Pietro Holl 1826. aastal. Alates 1869. aastast kuulub teater Rooma linnale. Burcardo palazzettos aadressil Via del Sudario 44 on nüüd muuseum ja raamatukogu, mis on pühendatud teatrižanri ajaloole. Teatro Argentinas asub Rooma teatriühingu peakorter. Ühingu moodustavad Teatro Argentina, Teatro Indias, Teatro di Villa Torlonia ja Teatro Valle.
Sündmused
Teatro Argentina tippsündmusteks 19. sajandil oli Rossini Il barbiere di Siviglia maailma esiettekanne 20. veebruaril 1816, vahetult pärast hertsog Francesco surma. Samuti Verdi I due Foscari (03.11.1844) ja La battaglia di Legnano (27.01.1849) maailma esiettekanded.
Aastatel 1919–1944 esitati rohkem muusikalisi etendusi, kuid ka Luigi Pirandello, Henrik Ibseni ja Maksim Gorki draamateosed. Talvel 1944–1945 esitati Ameerika Ühendriikide ja Briti vägede meelelahutuseks rida oopereid. Seda teatrimaja kasutas 1950. aastatel klassikalise muusika salvestusi Santa Cecilia orkester. 1994. aastal sai teater koduks Rooma Teatro Stabilele, mis pakub suuremahulisi lavastusi, eelistades rohkem näidendeid kui muusikat või ooperit.
Maailma esiettekanded
Ajavahemikul 1732–2016 on Teatro Argentinas toimunud 159 ooperi, koraali, muusikalise kompositsiooni, balletti ja opereti maailma esiettekannet. Nende seas tuntumad:
- 1732 – Berenice (Domenico Sarro)
- 1740 – Ricimero re de' Goti (Niccolò Jommelli)
- 1741 – Il Dario (Giuseppe Scarlatti)
- 1747 – Didone abbandonata (Niccolò Jommelli)
- 1749 – Artaserse (Niccolò Jommelli)
- 1756 – Antigono (Christoph Willibald Gluck)
- 1759 – Ciro riconosciuto (Baldassarre Galuppi)
- 1781 – Alessandro nell'Indie (Domenico Cimarosa)
- 1797 – Achille all'assedio di Troia (Domenico Cimarosa)
- 1811 – Baldovino (Nicola Antonio Zingarelli)
- 1816 – Almaviva ossia L'inutile precauzione ("Il barbiere di Siviglia") (Gioachino Rossini)
- 1817 – Adelaide di Borgogna ossia Ottone re d'Italia (Gioachino Rossini)
- 1818 – Danao (Giovanni Simone Mayr)
- 1819 – Otello ossia Il moro di Venezia (teine versioon, Gioachino Rossini)
- 1820 – Scipione in Cartagine (Saverio Mercadante)
- 1821 – Cesare in Egitto (Giovanni Pacini)
- 1822 – Zoraida di Granata (Gaetano Donizetti)
- 1822 – Eufemio di Messina (Michele Carafa)
- 1824 – Zoraide di Granata (teine versioon, Gaetano Donizetti)
- 1824 – Gli amici di Siracusa (Saverio Mercadante)
- 1844 – I due Foscari (Giuseppe Verdi)
- 1849 – La battaglia di Legnano (Giuseppe Verdi)
- 1858 – Il saltimbanco (Giovanni Pacini)
- 1863 – Slavimo slavno slaveni! R.531 (koraal, Franz Liszt)
- 1892 – Mala vita (Umberto Giordano)
- 1908 – La nave (Ildebrando Pizzetti)
- 1913 – La festa dei fiori (Giuseppe Blanc)
- 1918 – La sposa di Corinto (Pietro Canonica)
- 1928 – Le tre figliuole di Babbo Pallino (Mario Labroca)
- 1933 – Corsaresca (Pasquale La Rotella)
- 1951 – El mondo novo (ballett, Gian Francesco Malipiero)
- 1954 – Variazioni su un tema gioviale (Nino Rota)
- 2016 – Ragazzi di vita (Pier Paolo Pasolini)
Allikad
- Thierry Beauvert. Opera Houses of the World, New York, 1995
- Leo Beranek. Concert Halls and Opera Houses: Music, Acoustics, and Architecture, New York, 2003
- Teatro Argentina / Teatro di Roma koduleht
- David Kimbell. Italian Opera, Cambridge, 1991
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Teatro Argentina |
- Teatro Argentina Teatro di Roma