Võõrandumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: muudetud 3 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata |
|||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
* [[Karl Marx]], "Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast", Eesti Raamat, Tallinn [[1982]], 136 lk |
* [[Karl Marx]], "Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast", Eesti Raamat, Tallinn [[1982]], 136 lk |
||
*[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 10. köide, 1998 |
*[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 10. köide, 1998 |
||
[[no:Fremmedgjøring]] |
|||
[[simple:Alienation]] |
|||
[[tr:Yabancılaşma teorisi]] |
|||
Redaktsioon: 3. veebruar 2014, kell 16:30
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2012) |
Võõrandumine (ka võõrdumine; saksa Entfremdung) on objektiivne sotsiaalne protsess, milles inimtegevus ja selle tulemused irduvad (võõranduvad) inimesest ning muutuvad talle olemuslikult võõraks ja tema üle valitsevaks jõuks[1].
Kui algupäraselt seostati võõrandumise mõistet Karl Marxiga, siis hiljem on mõistet kasutatud ka teistes tähendustes.
Termin "võõrandumine" oli Karl Marxi ühiskonnaõpetuse üks põhimõisteid. Ta viitas mõistega sellele, et eraomanduse ja turumajanduse valitsedes tööline võõrandub oma töö produktist, tööprotsessist, omaenese inimlikust olemusest ja ka kaasinimestest, sest turumajanduse oludes on Marxi järgi tööline pelgalt kasumi saamise vahend.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Rem Blum, "Võõrandumisprobleem marksismis" – Looming 1969, nr 3, lk 441–458; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; tunduvalt ümbertöötatud ja täiendatud kujul ilmunud ka 6 autori artiklite kogumikus "Ajalooline materialism", Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 182–239
- Igor Kon, "Isiksuse sotsioloogia", Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 166–173 (siin kasutatakse varasemat tõlkevastet "võõrandamine")
- Karl Marx, "Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast", Eesti Raamat, Tallinn 1982, 136 lk
- EE 10. köide, 1998