Primaarenergia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 58. rida: | 58. rida: | ||
Primaarenergia tarbimisel, töötlemisel ja salvestamisel teistesse kandjatesse tekivad energiakaod. See tähendab, et lõpptarbijani võib jõuda vaid väike osa sellest enrgiast, mis algselt oli. See on suureks probleemiks, arvestades kliima soojenemist, fossiilsete kütuste varude lõppemist, energiahinna tõusu, aga samas sõltuvust ning vajadust energia järele. |
Primaarenergia tarbimisel, töötlemisel ja salvestamisel teistesse kandjatesse tekivad energiakaod. See tähendab, et lõpptarbijani võib jõuda vaid väike osa sellest enrgiast, mis algselt oli. See on suureks probleemiks, arvestades kliima soojenemist, fossiilsete kütuste varude lõppemist, energiahinna tõusu, aga samas sõltuvust ning vajadust energia järele. |
||
Globaalne vajadus primaarenergia järgi kasvab viimaste ennustuste kohaselt 36% aastatel 2008 kuni 2035. Enamik sellest (93%) läheb arenevate riikide majanduste arvele. Hiinas, mis võttis 2010. aastal USA-lt üle juhtpositsiooni energia kasutamises, ennustatakse 75%-list energiavajaduse tõusu. Fossiilsetele kütustele |
Globaalne vajadus primaarenergia järgi kasvab viimaste ennustuste kohaselt 36% aastatel 2008 kuni 2035. Enamik sellest (93%) läheb arenevate riikide majanduste arvele. Hiinas, mis võttis 2010. aastal USA-lt üle juhtpositsiooni energia kasutamises, ennustatakse 75%-list energiavajaduse tõusu. Fossiilsetele kütustele ennustatakse endiselt tähtsat osa aastal 2035, aga vähem kui praegu, kuna tõuseb taaskasutatavate energiaallikate ja tuumaenergia tähtsus. Söe ja nafta osakaalule ennustatakse langust 44 protsendilt 33-le. <ref> {{netiviide | URL = http://www.economist.com/node/17465417| Pealkiri = World primary energy demand| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = The Economist| Aeg = 11.11.2011| Koht = | Väljaandja = |
||
| Kasutatud = | Keel = inglise keel}} </ref> |
| Kasutatud = | Keel = inglise keel}} </ref> |
||
Redaktsioon: 7. detsember 2011, kell 09:30
 | See artikkel valmib koolitööna. Võimaluse korral lisa oma parandusettepanekud arutelulehele. See ei tähenda siiski, et teistel kaastöölistel on artikli muutmine keelatud. Malli võib eemaldada 14. novembril 2011. |
Primaarenergia (Primary energy) on energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada. [1]
Primaarenergiat pole töödeldud, kuigi see muudetakse paljudel juhtudel edastus- ja rakendussoodsamaks vääris- ehk sekundaarenergiaks, mille kasutamine energeetilistel eesmärkidel on mõttekam või võimalik ainult muundatud viisil. Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid. [2]
Primaarenergia allikad ja kasutamine
Kasutatavateks primaarenergia allikateks võivad olla päike, Maa soojus, tuul, vesi (jõed, järved, looted, ookeanid), fossiilsed kütused, biomass ja radioaktiivsed isotoobid. Primaarenergia vorme on veel, näiteks maa magnetväli ja äike, aga neid ei saa kasutada töö tegemiseks, kuna nende salvestamise võimalused pole piisavalt head või on allikad iseloomult liiga muutlikud.
Soojus ja valgus, mis tuleb läbi universumi päikeselt. Saab kasutada otseselt (maja kütmiseks: rohkem aknaid päiksepoolsesse külge kütab siseruumi) ja kaudselt (elektrienergia tootmiseks). Samuti on päikseseenergia paljude teiste protsesside ning energiallikate algatajaks ja töös hoidjaks.
Tuule paneb tegelikult liikuma päike, aga seda loetakse eraldiseisvaks energiaallikaks. Otseselt saab tuult kasutada merenduses (nt purjekate liikumine), ehitiste jahutamisel (ehitis eksponeeritud tuulele), soolakaevandustes (tuule käes aurab vesi kiiremini ja järgi jääb soolaväli), aga ka tuuleveskites (viljast jahu jahvatamisel) ja tuulegeneraatorites (elektrienergia tootmiseks).
Kiirelt voolavatele jõgedele ehitatakse hüdroelektrijaamu elektri tootmiseks, aga samuti kasutati vesiveskeid vilja jahvatamiseks, villavabriku töös hoidmiseks jne. Lisaks on võimalik kasutada loodete energiat ja ookeani temperatuurierinevusi elektri tootmiseks.
Biomassi kasutakse otsese kütteallikana (põhiliselt puitmassi) küttekolletes. Veel on võimalik biomassi kasutada kuuma auru tootmiseks spetsiaalsetes jaamades, et sellest edasi elektrit saada. Samuti on biomassist võimalik toota etanooli, biodiislit ja metaani. Energeetilises mõttes kasutatakse biomassi söögiks, et hoida organism kasvamas ja funktsioneerimas.
Põhiliselt kasutatakse sütt elektrienergia, aga samuti terase, väetiste ja teiste tööstuslike produktide tootmiseks. Mõnel pool maailmas kasutakse otseselt ahjudes kütmiseks ja söögitegemiseks mõeldud küttekolletes. Söest valmistatkse koksi (põhiliselt tahket süsinikku), mida kasuatakse rauamaagi sulatamiseks metallilise rauda saamiseks.
Naftast tehakse kütuseid, plastiktooteid, asfaldi jne. Maagaasi kasutatakse kütteks, söögitegemiseks mõeldud ahjudes, väetisteks ja vesinikukütuse tegemiseks.
Uraani leidub maa sees ja see on üsna levinud element, kuigi mitte igal pool. Uuraan on radioatiivne isotoop, mis teeb sellest tuumaenergia tüübi, mida kasutakse põhiliselt elektritootmiseks.
Energia allikaks on Maa sees radioaktiivsete tuumade lõhustumise protsessi tulemusel vabanev soojus ja samuti see energia, mis pärineb Maa tekkest. Seda kasutatakse elektritootmiseks, kodude kütteks ja jahutamiseks. [3]
Enamikku primaarenergiast ei saa otse süsteemides kasutada. Kütused, mida kasutatakse igapäevaselt, näiteks elekter ja gaas, on juba sekundaarenergia. Neid nimetetakse energiakandjateks ja ehedal kujul neid looduses ei eksisteeri – nad on toodetud primaarenergiast. Isegi maagaas, mida kasutatakse laialdaselt kodudes nii kütteks kui söögivalmistamiseks mõeldud ahjudes, on läbinud enne töötlusprotsessi. Sekundaarenergiat ei saa kunagi rohkem olla kui primaarenergiat, kuna töötlemisel tekivad kaod. Sellepärast sõltutakse alati igasuguse energia kasutamisel primaarenergia olemasolust, kättesaadavusest ja ressurssidest. [4]
Kasutamine maailmas
Enamik primaarenergiast, mida maailmas kasutatakse, pärineb fossiilsetest kütustest ja vaid 7,8% taastuvatest energiaallikatest. Taastumatut energiat nimetatakse ka räpaseks või mustaks energiaks, kuna selle käigus reostatakse keskkonda. [5] 2010. aastal vabanes atmosfääri fosiilsete kütuste põletamise tagajärjel ligikaudu 9000 miljonit tonni süsinikdioksiidi, mida peetakse globaalse soojenemise oluliseks teguriks [6]
Primaarenergia tarbimisel, töötlemisel ja salvestamisel teistesse kandjatesse tekivad energiakaod. See tähendab, et lõpptarbijani võib jõuda vaid väike osa sellest enrgiast, mis algselt oli. See on suureks probleemiks, arvestades kliima soojenemist, fossiilsete kütuste varude lõppemist, energiahinna tõusu, aga samas sõltuvust ning vajadust energia järele.
Globaalne vajadus primaarenergia järgi kasvab viimaste ennustuste kohaselt 36% aastatel 2008 kuni 2035. Enamik sellest (93%) läheb arenevate riikide majanduste arvele. Hiinas, mis võttis 2010. aastal USA-lt üle juhtpositsiooni energia kasutamises, ennustatakse 75%-list energiavajaduse tõusu. Fossiilsetele kütustele ennustatakse endiselt tähtsat osa aastal 2035, aga vähem kui praegu, kuna tõuseb taaskasutatavate energiaallikate ja tuumaenergia tähtsus. Söe ja nafta osakaalule ennustatakse langust 44 protsendilt 33-le. [7]
Rahvaarvu tõusuga maailmas on loogiline, et tõuseb energiavajadus võrreldes praegusega. Samas on taastumatute energiaallikate varud piiratud, mis tähendab, et tuleb muuta efektiivsemaks praegust energiakasutust ja arendada taastuvate energiaallikate tarvitamist.
Kasutamine Eestis
2007. aastal oli Eesti energiavool ligikaudu 250 PJ. Üle poole kasutatavast energiast tuli põlevkivist (160 PJ), järgensid nafta (66 PJ) ja maagaas (34 PJ). Taastuvate energiaallikate osakaal on üsna väike, ainult biomassi (31 PJ) tootlikkus on arvestatav energiallikas. Hüdroenergiat kasutakse vaid 0,084 PJ ja tuuleenergiast 0,34 PJ. Päikese-, tuuma- ja geotermaalenergia osakaal oli nii väike, et antud skeemil äramärkimist ei leinud.
Kõige suuremad energiakaod toimuvad elektri ja sooja arvelt, aga märkimisväärselt palju transpordist, vastavalt 87 PJ ja 35 PJ. Ehk siis kokku on kaod suuremad, kui efektiivse energia hulk. See viib edasi probleemini, kuidas võimalikult palju algsest energiast ära kasutada erinevates süsteemides ja vähendada, näiteks soojuskadudena, võrgust välja lastavat energiat. Edasi tulevadki valdkonnad, kus primaarenergia on oluline märksõna nii energia kui raha kokkuhoiu mõttes. [8]
Primaarenergia kokkuhoidmise võimalused
Hoone kütmiseks ja erinevate seadmete tööshoidmiseks kulub palju energiat. Samas on energiakaod suured, mis tulenevad vähe soojust pidavatest hoonetest. Lahenduseks on praegu järjest populaarsust koguvad passiivmajad või ka energiasäästlikud majad, mis kasutavad väga energiasäästlikke lahendusi. Passiivmaja vajab kütmiseks ja jahutamiseks 80% vähem energiat kui teised tavapärastele ehitusstandarditele vastavad uued hooned ja 90% vähem kui ülejäänud hooned. Passiivmaja primaarenergiavajadus peab olema nõuete järgi väiksem kui 120 kWh/m2a. [9] Näiteks 1950ndatel ehitatud maja kasutab primaarenergiat 558 kWh/m2a, mida on väga palju. Samas 2010. aastal ehitatud maja, kus on optimeeritud küttesüsteeme, vee soojendamist ning ventilatsiooni, kasutab primaarenergiat vaid 33 kWh/m2a. [10]
Samuti on oluline, millise energiaklassiga seadmeid kasutatakse. Osa seadmed raiskavad energiat, tootes näiteks soojust: hõõglambis läheb suur osa energiast soojuseks, mitte valguseks, mis pole lambi kasutamise eesmärk. Lahenduseks võiks kasutada kõrge energiaklassiga kodutehnikat, lülitada välja seadmed, kui neid ei kasutata jne.
Masinates kasutatavad kütusehulgad on suured. Kahjuks ei kulu sealgi kõik eesmärgipäraselt. Nimelt ainult 14% -16% kütusest kulub auto liikumises hoidmiseks, ülejäänud energia kaob mootori ja jõuülekande ebatõhususe tõttu või kasutatavatele elektrilistele lisaseadmele. [11] Vaja on välja töötada tehnoloogiaid, kus kasutatakse kütust efektiivsemalt kui praegu. Samuti saab vähendada primaarenergia kasutamist, kui tarvitada ühistransporti, jalgratast, vältida lennukite kasutamist jne.
Sellest soojast ja elektrist, mis lõpuks kodudesse jõuab, on suur osa poolel teel kuhugi hajunud. 2010. aastal oli Eestis võrkudes lubatud 21% soojakadudeks, aga seda numbrit tahetakse pidevalt vähendada. Probleemiks on veel vanad torud ja katlamajad, mis ei vasta enam tänapäeva nõudmistele ning raiskavad energiat. [12]
Taaskasutatav energia
Taaskasutatav energia on energia uuesti kasutamine teistes süsteemides. See tähendab, et energia, mis muidu läheks kaduma põlemisprotsessis, lendumises atmosfääri või madala energiaefektiivsusega masinatega töös, suunatakse uuesti kasutusse. Näiteks soojuse ja elektri koostootmisel (Combined Heat and Power: CHP) on elektrijaamad mõeldud nii energia kui ka soojuse tootmiseks, et viimast mitte raisku lasta. Energia ringlusesse võttu ja CHP-d saab hästi rakendada tööstuspiirkondades, tootmisrajatistes ja suurtes institutsioonides, nagu haiglad ja ülikoolid.
Tüüpilises elektri koostootmisjaamas kasutatakse sisendkütust, et toota elektrienergiat, aga soojusenergia on selles protsessis raisatud. Paljud rajatised, nii kaubanduses kui tööstuses, vajavad olulisel määral soojusenergiat kütmiseks ja jahutamiseks, milleks saaks kasutada auru, mis tavaliselt rasiku läheks. Iga CHP tehas vähendab energiakulusid ja piirab heitekogusid võrreldes tavalise olukorraga, kus soojus ostetakse võrgust. See on väga oluline kokkuhoid, mida saaks saavutada selle süsteemi laiemal rakendamisel: nii süsinikdioksiidi emissooni kui primaarenergia koguste näol.
Näiteks Ameerika Ühendriikide kommunaalteenuste sektoris raisatud soojuse hulk on suurem kui kogu energiakasutamine Jaapanis. Sellise süsteemi rakendamine aitaks kokku hoida suure hulga resursse. [13] Muidugi nõuab süsteemide ehitamine ka energeetilisi kulutusi, aga kasutegurina toovad nad selle aastatega tagasi.
Viited
- ↑ A.Prikk (Vaadatud: 02.11.2011). "Põhimõisted" (eesti keel).
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Terminibaas ESTERM" (eesti keel). Vaadatud: 02.22.2011.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ American Petroleum Institute. (2011). "Primary Energy Sources – Fuels at the Heart of the Matter" (inglise keel).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ David A. Dobson (Vaadatud: 02.11.2011). "Energy and the Natural Environment" (inglise keel).
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ The European Environment Agency (Vaadatud: 02.11.2011). "Total primary energy consumption by energy source in 2007".
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend) - ↑ The Carbon Dioxide Information Analysis Center (Vaadatud: 02.11.2011). "Global Fossil-Fuel Carbon Emissions - Graphics" (inglise keel).
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "World primary energy demand". The Economist (inglise keel). 11.11.2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ C.A. Smith, R.D. Belles, and A.J. Simon (03.2011). "Estimated International Energy Flows 2007" (pdf) (inglise keel). Tabel lk 42.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend); nähtamatu tähemärk (reavahetus) parameetris|Pealkiri=positsioonil 24 (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Mis on passiivmaja?" (eesti keel). Vaadatud: 02.11.2011.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Planning Aspects of the energy efficient Construnction of residential buildings" (PDF) (inglise keel). Vaadatud: 02.11.2011.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Fuel Economy: Where the Energy Goes" (inglise keel). Vaadatud: 02.11.2011.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Andres Reimer (25.11.2011). "Riigikontroll: soojakaod on liiga suured". Eesti Päevaleht (eesti keel).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Primary Energy Recycling Corporation (Vaadatud: 02.11.2011). "What is Recycling Energy?" (inglise keel).
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)