Quattrocento: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
==Ajalooline taust== |
==Ajalooline taust== |
||
[[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langusega [[476]]. aastal levisid majanduslangus ja kaubandushäired üle kogu [[Euroopa]]. Seda võib pidada varakeskaja alguseks, mis kestis ligikaudu [[11. sajand]]ini, mil kaubandus hakkas kosuma, rahvastik kasvama ja [[Paavstiriik| |
[[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langusega [[476]]. aastal levisid majanduslangus ja kaubandushäired üle kogu [[Euroopa]]. Seda võib pidada varakeskaja alguseks, mis kestis ligikaudu [[11. sajand]]ini, mil kaubandus hakkas kosuma, rahvastik kasvama ja [[Paavstiriik|paavst]] taastas võimu. |
||
Hiliskeskajal hakkas mandri Euroopa poliitiline struktuur aegamisi arenema väikestest, äärmiselt ebapüsivatest feodaalvaldustest suuremateks, ainuvalitsuse võimu all olevateks rahvusriikideks, mis andis tulemusena ka suurema stabiilsuse. Itaalias arenesid edasi linnakeskused, kaupmeeste ja käsitöölistega, kes olid suutelised endid ise kaitsma. Arveldusvahendina tuli maa asemel kasutusele raha, üha enam feodaalsõltlasi sai vabameesteks. Muudatused keskaja Itaalias ja feodalismi langus sillutas tee sotsiaalsetele, kultuurilistele ja majanduslikele muudatustele. Quattrocentot vaadeldakse üleminekuna keskajalt [[Renessanss|renessansiajale]], esmajärjekorras sellistes linnades, nagu [[Rooma]], [[Firenze]], [[Milano]], [[Venezia]] ja [[Napoli]]. |
Hiliskeskajal hakkas mandri Euroopa poliitiline struktuur aegamisi arenema väikestest, äärmiselt ebapüsivatest feodaalvaldustest suuremateks, ainuvalitsuse võimu all olevateks rahvusriikideks, mis andis tulemusena ka suurema stabiilsuse. Itaalias arenesid edasi linnakeskused, kaupmeeste ja käsitöölistega, kes olid suutelised endid ise kaitsma. Arveldusvahendina tuli maa asemel kasutusele raha, üha enam feodaalsõltlasi sai vabameesteks. Muudatused keskaja Itaalias ja feodalismi langus sillutas tee sotsiaalsetele, kultuurilistele ja majanduslikele muudatustele. Quattrocentot vaadeldakse üleminekuna keskajalt [[Renessanss|renessansiajale]], esmajärjekorras sellistes linnades, nagu [[Rooma]], [[Firenze]], [[Milano]], [[Venezia]] ja [[Napoli]]. |
||
| 17. rida: | 17. rida: | ||
[[File:Izokefalizm.jpg|right|thumb|200px|[[Tommaso Masaccio]]'s fresco, ''[[The Tribute Money]]'']] |
[[File:Izokefalizm.jpg|right|thumb|200px|[[Tommaso Masaccio]]'s fresco, ''[[The Tribute Money]]'']] |
||
--> |
--> |
||
==Quattrocento Itaalia kunstnike loend== |
==Quattrocento Itaalia kunstnike loend== |
||
<!--Since the Quattrocento overlaps with part of the Renaissance movement, it would be inaccurate to say that a particular artist was Quattrocento ''or'' Renaissance. Artists of the time probably would not have identified themselves as members of a movement. --> |
<!--Since the Quattrocento overlaps with part of the Renaissance movement, it would be inaccurate to say that a particular artist was Quattrocento ''or'' Renaissance. Artists of the time probably would not have identified themselves as members of a movement. --> |
||
Redaktsioon: 30. mai 2012, kell 11:33
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Quattrocento (itaalia keeles '400', 'neljasajandad'; lühend väljendist 'tuhande neljasajandad' (1401–1500), ehk 'XVI sajand') on itaaliakeelne liitsõna (quattro+cento), mida kasutatatakse 15. sajandi Itaalia kultuuri- ja kunstiloo sündmuste määratlemisel.
Ajalooline taust
Lääne-Rooma keisririigi langusega 476. aastal levisid majanduslangus ja kaubandushäired üle kogu Euroopa. Seda võib pidada varakeskaja alguseks, mis kestis ligikaudu 11. sajandini, mil kaubandus hakkas kosuma, rahvastik kasvama ja paavst taastas võimu.
Hiliskeskajal hakkas mandri Euroopa poliitiline struktuur aegamisi arenema väikestest, äärmiselt ebapüsivatest feodaalvaldustest suuremateks, ainuvalitsuse võimu all olevateks rahvusriikideks, mis andis tulemusena ka suurema stabiilsuse. Itaalias arenesid edasi linnakeskused, kaupmeeste ja käsitöölistega, kes olid suutelised endid ise kaitsma. Arveldusvahendina tuli maa asemel kasutusele raha, üha enam feodaalsõltlasi sai vabameesteks. Muudatused keskaja Itaalias ja feodalismi langus sillutas tee sotsiaalsetele, kultuurilistele ja majanduslikele muudatustele. Quattrocentot vaadeldakse üleminekuna keskajalt renessansiajale, esmajärjekorras sellistes linnades, nagu Rooma, Firenze, Milano, Venezia ja Napoli.
Quattrocento Itaalia kunstnike loend
Giovanni Santi loend
Kunstnik Giovanni Santi (u 1435–1494), Raffaello Santi isa, pani kirja loetelu temale teadaolnud väljapaistvatest kaasaegsetest Itaalia ja flaami kunstnikest (järjestus muutmata):
- Fra Angelico
- Domenico Ghirlandaio
- Piero and Antonio Pollaiuolo
- Sandro Botticelli
- Leonardo da Vinci
- Filippino Lippi
- Pietro Perugino
- Luca Signorelli
- Gentile Bellini
- Giovanni Bellini
- Andrea Mantegna
- Andrea del Castagno
- Cosimo Tura
- Piero della Francesca
- Ercole de' Roberti
- Francesco di Pesello või Pesellino
- Masaccio
- Paolo Uccello
- Pisanello
- Domenico Veneziano
- Melozzo da Forlì
- Gentile da Fabriano
- Antonello da Messina
- Jan van Eyck
- Rogier van der Weyden
Vaata ka
- Trecento — 14. sajand Itaalia kultuuriloos
- Cinquecento — 16. sajand Itaalia kultuuriloos
- Seicento — 17. sajand Itaalia kultuuriloos
- Itaalia renessanss — algas 14. sajandi lõpul