Quattrocento: erinevus redaktsioonide vahel
P Valikulised grammatikaparandused. |
|||
3. rida: | 3. rida: | ||
[[pilt:Sandro Botticelli 080.jpg|right|pisi|200px|Aastatel 1489-1490 maalitud [[Sandro Botticelli]] teost ''[[Paastumaarjapäev]]'' võib pidada Quattrocento kunsti näidiseks.]] |
[[pilt:Sandro Botticelli 080.jpg|right|pisi|200px|Aastatel 1489-1490 maalitud [[Sandro Botticelli]] teost ''[[Paastumaarjapäev]]'' võib pidada Quattrocento kunsti näidiseks.]] |
||
[[pilt:Izokefalizm.jpg|right|pisi|200px|[[Masaccio|Tommaso Masaccio]] fresko ''Andamiraha'']] |
[[pilt:Izokefalizm.jpg|right|pisi|200px|[[Masaccio|Tommaso Masaccio]] fresko ''Andamiraha'']] |
||
'''Quattrocento''' ([[itaalia keel]]es '400', 'neljasajandad'; lühend väljendist 'tuhande neljasajandad' ([[1401]]–[[1500]]), ehk 'XV sajand') on itaaliakeelne liitsõna (''quattro''+''cento''), mida |
'''Quattrocento''' ([[itaalia keel]]es '400', 'neljasajandad'; lühend väljendist 'tuhande neljasajandad' ([[1401]]–[[1500]]), ehk 'XV sajand') on itaaliakeelne liitsõna (''quattro''+''cento''), mida kasutatakse [[15. sajand]]i [[Itaalia]] kultuuri- ja kunstiloo sündmuste määratlemisel. <!--Muu hulgas hõlmab ''Quattrocento'' hilis[[Keskaeg|keskaja]] kunsti suundumisi. (most notably [[International Gothic]]) and the early [[Renaissance]].--> |
||
==Ajalooline taust== |
==Ajalooline taust== |
||
[[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langusega [[476]]. aastal levisid majanduslangus ja kaubandushäired üle kogu [[Euroopa]]. Seda võib pidada varakeskaja alguseks, mis kestis |
[[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langusega [[476]]. aastal levisid majanduslangus ja kaubandushäired üle kogu [[Euroopa]]. Seda võib pidada varakeskaja alguseks, mis kestis ligikaudu [[11. sajand]]ini, mil kaubandus hakkas kosuma, rahvastik kasvama ja [[Paavstiriik|paavst]] taastas võimu. |
||
{| class="wikitable" align="left" style="margin:0px 20px 5px 0px;float:left;" |
{| class="wikitable" align="left" style="margin:0px 20px 5px 0px;float:left;" |
||
22. rida: | 22. rida: | ||
|- |
|- |
||
| [[Milano]] || [[Sforza]]d |
| [[Milano]] || [[Sforza]]d |
||
|}Hiliskeskajal hakkas mandri Euroopa poliitiline struktuur aegamisi arenema väikestest, äärmiselt ebapüsivatest feodaalvaldustest suuremateks, ainuvalitsuse võimu all olevateks rahvusriikideks, mis andis tulemusena ka suurema stabiilsuse. Itaalias arenesid edasi linnakeskused, kaupmeeste ja käsitöölistega, kes olid suutelised endid ise kaitsma. Arveldusvahendina tuli maa asemel kasutusele raha, üha enam feodaalsõltlasi sai vabameesteks. |
|}Hiliskeskajal hakkas mandri Euroopa poliitiline struktuur aegamisi arenema väikestest, äärmiselt ebapüsivatest feodaalvaldustest suuremateks, ainuvalitsuse võimu all olevateks rahvusriikideks, mis andis tulemusena ka suurema stabiilsuse. Itaalias arenesid edasi linnakeskused, kaupmeeste ja käsitöölistega, kes olid suutelised endid ise kaitsma. Arveldusvahendina tuli maa asemel kasutusele raha, üha enam feodaalsõltlasi sai vabameesteks. Muudatused keskaja Itaalias ja feodalismi langus sillutas tee sotsiaalsetele, kultuurilistele ja majanduslikele muudatustele. Quattrocentot vaadeldakse üleminekuna keskajalt [[Renessanss|renessansiajale]], esmajärjekorras sellistes linnades nagu [[Rooma]], [[Firenze]], [[Milano]], [[Venezia]], [[Ferrara]], [[Mantova]] ja [[Napoli]]. |
||
<!-- |
<!-- |
||
The Quattrocento lay at the forefront of what was to become the [[Italian Renaissance]]. Its international manifesto resembles a [[happening]] of cultural and artistic events during the 15th century which embraced the artistic styles of the late [[Middle Ages]] and early Renaissance: a forefront collection of high-end individualism in the [[arts]] to promote the presence of a scientific, cultural, social and economic revolution in hope of preserving the Monarchy through Christianity.<ref>Frederik Hartt. ''History of Italian Renaissance Art''. New York: Abrams (1994)</ref> |
The Quattrocento lay at the forefront of what was to become the [[Italian Renaissance]]. Its international manifesto resembles a [[happening]] of cultural and artistic events during the 15th century which embraced the artistic styles of the late [[Middle Ages]] and early Renaissance: a forefront collection of high-end individualism in the [[arts]] to promote the presence of a scientific, cultural, social and economic revolution in hope of preserving the Monarchy through Christianity.<ref>Frederik Hartt. ''History of Italian Renaissance Art''. New York: Abrams (1994)</ref> |
||
33. rida: | 33. rida: | ||
--> |
--> |
||
==Quattrocento Itaalia |
==Quattrocento Itaalia kunstnike loend== |
||
<!--Since the Quattrocento overlaps with part of the Renaissance movement, it would be inaccurate to say that a particular artist was Quattrocento ''or'' Renaissance. Artists of the time probably would not have identified themselves as members of a movement. --> |
<!--Since the Quattrocento overlaps with part of the Renaissance movement, it would be inaccurate to say that a particular artist was Quattrocento ''or'' Renaissance. Artists of the time probably would not have identified themselves as members of a movement. --> |
||
{| cellpadding="2" cellspacing="2" |
{| cellpadding="2" cellspacing="2" |
||
107. rida: | 107. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
<!--*[[Trecento muusika]]--> |
<!--*[[Trecento muusika]]--> |
||
*[[Trecento]] |
*[[Trecento]] – [[14. sajand]] Itaalia kultuuriloos |
||
*[[Cinquecento]] |
*[[Cinquecento]] – [[16. sajand]] Itaalia kultuuriloos |
||
*[[Seicento]] |
*[[Seicento]] – [[17. sajand]] Itaalia kultuuriloos |
||
*[[Itaalia renessanss]] |
*[[Itaalia renessanss]] – algas [[14. sajand]]i lõpul |
||
==Märkused== |
==Märkused== |
Redaktsioon: 10. oktoober 2014, kell 17:22
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Quattrocento (itaalia keeles '400', 'neljasajandad'; lühend väljendist 'tuhande neljasajandad' (1401–1500), ehk 'XV sajand') on itaaliakeelne liitsõna (quattro+cento), mida kasutatakse 15. sajandi Itaalia kultuuri- ja kunstiloo sündmuste määratlemisel.
Ajalooline taust
Lääne-Rooma keisririigi langusega 476. aastal levisid majanduslangus ja kaubandushäired üle kogu Euroopa. Seda võib pidada varakeskaja alguseks, mis kestis ligikaudu 11. sajandini, mil kaubandus hakkas kosuma, rahvastik kasvama ja paavst taastas võimu.
Keskus | Patroonid |
---|---|
Firenze | Medicid |
Venezia | Venezia doodžid |
Ferrara | d'Ested |
Mantova | Gonzagad |
Milano | Sforzad |
Hiliskeskajal hakkas mandri Euroopa poliitiline struktuur aegamisi arenema väikestest, äärmiselt ebapüsivatest feodaalvaldustest suuremateks, ainuvalitsuse võimu all olevateks rahvusriikideks, mis andis tulemusena ka suurema stabiilsuse. Itaalias arenesid edasi linnakeskused, kaupmeeste ja käsitöölistega, kes olid suutelised endid ise kaitsma. Arveldusvahendina tuli maa asemel kasutusele raha, üha enam feodaalsõltlasi sai vabameesteks. Muudatused keskaja Itaalias ja feodalismi langus sillutas tee sotsiaalsetele, kultuurilistele ja majanduslikele muudatustele. Quattrocentot vaadeldakse üleminekuna keskajalt renessansiajale, esmajärjekorras sellistes linnades nagu Rooma, Firenze, Milano, Venezia, Ferrara, Mantova ja Napoli.
Quattrocento Itaalia kunstnike loend
Giovanni Santi loend
Kunstnik Giovanni Santi (u 1435–1494), Raffaello Santi isa, pani kirja loetelu temale teadaolnud väljapaistvatest kaasaegsetest Itaalia ja Flandria kunstnikest (järjestus muutmata):
- Fra Angelico
- Domenico Ghirlandaio
- Piero and Antonio Pollaiuolo
- Sandro Botticelli
- Leonardo da Vinci
- Filippino Lippi
- Pietro Perugino
- Luca Signorelli
- Gentile Bellini
- Giovanni Bellini
- Andrea Mantegna
- Andrea del Castagno
- Cosimo Tura
- Piero della Francesca
- Ercole de' Roberti
- Francesco di Pesello või Pesellino
- Masaccio
- Paolo Uccello
- Pisanello
- Domenico Veneziano
- Melozzo da Forlì
- Gentile da Fabriano
- Antonello da Messina
- Jan van Eyck
- Rogier van der Weyden
Vaata ka
- Trecento – 14. sajand Itaalia kultuuriloos
- Cinquecento – 16. sajand Itaalia kultuuriloos
- Seicento – 17. sajand Itaalia kultuuriloos
- Itaalia renessanss – algas 14. sajandi lõpul