Mine sisu juurde

Quattrocento: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: süntaksiparandus
 
(ei näidata 11 kasutaja 36 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{Pealkiri kaldkirjas}}
{{oodake}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
'''Quattrocento''' — on liitsõna (quattro+cento) [[itaalia keel|itaaliakeelne]] sõna, mida kasutatatakse [[15. sajand]]i [[Itaalia]] kultuuri ja kunsti ajaloo sündmuste ajalisel määratlemisel; ''quattrocento'' tähendab tõlkes: ''400'', ehk lühend sõnast ''millequattrocento'': 1400) . <!--Muu hulgas hõlmab Ajamäärsõna ''Quattrocento'' hõlmab hilis[[Keskaeg|keskaja]] kunsti suundumisi. (most notably [[International Gothic]]) and the early [[Renaissance]].-->
[[pilt:Sandro Botticelli 080.jpg|right|thumb|200px|[[Sandro Botticelli]] teost ''[[Paastumaarjapäev]]'', maalitud aastatel 1489-1490, võib pidada Quattrocento kunsti näidiseks.]]
<!--
==Ajalooline taust==
After the decline of the Western [[Roman Empire]] in 476, economic disorder and disruption of trade spread across [[Europe]]. This was the beginning of the [[Early Middle Ages]], which lasted roughly until the 11th century, when trade picked up, population began to expand and the [[paavstivõim]] regained its authority.


[[pilt:Sandro Botticelli 080.jpg|right|pisi|200px|Aastatel 1489–1490 maalitud [[Sandro Botticelli]] teost "[[Paastumaarjapäev]]" võib pidada ''quattrocento''-kunsti näiteks]]
In the late Middle Ages, the political structure of the European continent slowly evolved from small, highly unstable [[fiefdom]]s into larger [[nation-state]]s ruled by [[monarchies]], thereby providing greater stability. In Italy, urban centers arose that were populated by merchant and trade classes, who were able to defend themselves. Money replaced land as the medium of exchange, and increasing numbers of [[serf]]s became freedmen. The changes in [[Medieval Italy]] and the decline of [[feudalism]] paved the way for social, cultural, and economic changes. The Quattrocento is viewed as the transition from the Medieval period to the age of the [[Renaissance]], principally in the cities of [[Rome]], [[Florence]], [[Milan]], [[Venice]] and [[Naples]].
[[pilt:Izokefalizm.jpg|right|pisi|200px|[[Masaccio|Tommaso Masaccio]] fresko "Andamiraha"]]
'''''Quattrocento''''' ([[itaalia keel]]es '400', 'neljasajandad'; lühend väljendist 'tuhande neljasajandad' ([[1401]]–[[1500]]), ehk 'XV sajand') on itaaliakeelne liitsõna (''quattro''+''cento''), mida kasutatakse peamiselt [[15. sajand]]i [[Itaalia]] kultuuri- ja kunstiloo sündmuste määratlemisel. <!--Muu hulgas hõlmab ''quattrocento'' hilis[[Keskaeg|keskaja]] kunsti suundumisi. (most notably [[International Gothic]]) and the early [[Renaissance]].-->


==Ajalooline taust==
[[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langusega [[476]]. aastal levisid majanduslangus ja kaubavahetushäired üle kogu [[Euroopa]]. Seda võib pidada varakeskaja alguseks, mis kestis ligikaudu [[11. sajand]]ini, mil kaubandus hakkas kosuma, rahvastik kasvama ja [[Paavstiriik|paavst]] taastas võimu.

{| class="wikitable" align="left" style="margin:0px 20px 5px 0px;float:left;"
|+ Suuremad keskused ja patroonid
! width="110px" | Keskus
! width="110px" | Patroonid
|-
| [[Firenze Vabariik|Firenze]] || [[Medici]]d
|-
| [[Veneetsia]] || [[Veneetsia doodž]]id
|-
| [[Ferrara]] || [[Este dünastia|d'Ested]]
|-
| [[Mantova]] || [[Gonzaga]]d
|-
| [[Milano]] || [[Sforza]]d
|}Hiliskeskajal hakkas Mandri-Euroopa poliitiline struktuur aegamisi arenema väikestest, äärmiselt ebapüsivatest feodaalvaldustest suuremateks, ainuvalitsuse võimu all olevateks rahvusriikideks, mis andis tulemusena ka suurema stabiilsuse. Itaalias arenesid edasi linnakeskused, kaupmeeste ja käsitöölistega, kes olid suutelised endid ise kaitsma. Arveldusvahendina tuli maa asemel kasutusele raha, üha enam feodaalsõltlasi sai vabameesteks. Muudatused keskaja Itaalias ja feodalismi langus sillutas tee sotsiaalsetele, kultuurilistele ja majanduslikele muudatustele. ''Quattrocento''<nowiki>'</nowiki>t vaadeldakse üleminekuna keskajalt [[Renessanss|renessansiajale]], esmajärjekorras sellistes linnades nagu [[Rooma]], [[Firenze]], [[Milano]], [[Veneetsia]], [[Ferrara]], [[Mantova]] ja [[Napoli]].
<!--
The Quattrocento lay at the forefront of what was to become the [[Italian Renaissance]]. Its international manifesto resembles a [[happening]] of cultural and artistic events during the 15th century which embraced the artistic styles of the late [[Middle Ages]] and early Renaissance: a forefront collection of high-end individualism in the [[arts]] to promote the presence of a scientific, cultural, social and economic revolution in hope of preserving the Monarchy through Christianity.<ref>Frederik Hartt. ''History of Italian Renaissance Art''. New York: Abrams (1994)</ref>
The Quattrocento lay at the forefront of what was to become the [[Italian Renaissance]]. Its international manifesto resembles a [[happening]] of cultural and artistic events during the 15th century which embraced the artistic styles of the late [[Middle Ages]] and early Renaissance: a forefront collection of high-end individualism in the [[arts]] to promote the presence of a scientific, cultural, social and economic revolution in hope of preserving the Monarchy through Christianity.<ref>Frederik Hartt. ''History of Italian Renaissance Art''. New York: Abrams (1994)</ref>


16. rida: 33. rida:
[[File:Izokefalizm.jpg|right|thumb|200px|[[Tommaso Masaccio]]'s fresco, ''[[The Tribute Money]]'']]
[[File:Izokefalizm.jpg|right|thumb|200px|[[Tommaso Masaccio]]'s fresco, ''[[The Tribute Money]]'']]
-->
-->

==Quattrocento Itaalia kunstnike loend==
==''Quattrocento'' Itaalia kunstnike loend==
<!--Since the Quattrocento overlaps with part of the Renaissance movement, it would be inaccurate to say that a particular artist was Quattrocento ''or'' Renaissance. Artists of the time probably would not have identified themselves as members of a movement.
<!--Since the Quattrocento overlaps with part of the Renaissance movement, it would be inaccurate to say that a particular artist was Quattrocento ''or'' Renaissance. Artists of the time probably would not have identified themselves as members of a movement. -->
-->
{| cellpadding="2" cellspacing="2"
* [[Andrea del Castagno]]
* [[Andrea del Verrocchio]]
| width="160" | • [[Andrea del Castagno]]
* [[Andrea della Robbia]]
| width="160" | • [[Andrea del Verrocchio]]
* [[Andrea Mantegna]]
| width="160" | • [[Andrea della Robbia]]
|-
* [[Antonello da Messina]]
| • [[Andrea Mantegna]] || • [[Andrea Utili]] || • [[Fra Angelico]]
* [[Antoniazzo Romano]]
|-
* [[Antonio Pollaiuolo]]
| • [[Antonello da Messina]] || • [[Antoniazzo Romano]] || • [[Antonio Pollaiuolo]]
* [[Antonio Rossellino]]
|-
* [[Benozzo Gozzoli]]
* [[Bertoldo di Giovanni]]
| • [[Antonio Rossellino]] || • [[Benozzo Gozzoli]] || • [[Bertoldo di Giovanni]]
|-
* [[Carlo Crivelli]]
| • [[Carlo Crivelli]] || • [[Cosimo Tura]] || • [[Desiderio da Settignano]]
* [[Cosimo Tura]]
|-
* [[Desiderio da Settignano]]
* [[Domenico di Bartolo]]
| • [[Domenico di Bartolo]] || • [[Domenico Ghirlandaio]] || • [[Domenico Veneziano]]
|-
* [[Domenico Ghirlandaio]]
| • [[Donatello]] || • [[Ercole de' Roberti]] || • [[Filippo Brunelleschi]]
* [[Domenico Veneziano]]
|-
* [[Donatello]]
| • [[Filippo Lippi]] || • [[Francesco del Cossa]] || • [[Francesco di Giorgio]]
* [[Ercole de' Roberti]]
|-
* [[Filippo Brunelleschi]]
| • [[Francesco Squarcione]] || • [[Gentile Bellini]] || • [[Gentile da Fabriano]]
* [[Filippo Lippi]]
|-
| • [[Giovanni Bellini]] || • [[Giovanni di Paolo]] || • [[Jacopo Bellini]]
|-
| • [[Justus van Gent]] || • [[Leonardo da Vinci]] || • [[Lorenzo Ghiberti]]
|-
| • [[Luca della Robbia]] || • [[Luca Signorelli]] || • [[Luciano Laurana]]
|-
| • [[Ludovico Urbani]] || • [[Masaccio]] || • [[Masolino]]
|-
| • [[Melozzo da Forlì]] || • [[Paolo Uccello]] || • [[Pedro Berruguete]]
|-
| • [[Piero della Francesca]] || • [[Pietro Perugino]] || • [[Sandro Botticelli]]
|-
| • [[Stefano di Giovanni|Il Sassetta]] || • [[Vecchietta]] || • [[Vittore Carpaccio]]
|-
| • [[Vittore Crivelli]] || <!--• [[xxx]] ->||<! • [[xxx]] -->
|}
<!--
Also see the list of 27 prominent 15th century painters made contemporaneously by [[Giovanni Santi]], [[Raphael Sanzio]]'s father as part of a poem for the [[Duke of Urbino]].-->

==Giovanni Santi loend==
Kunstnik [[Giovanni Santi]] (u 1435–1494), [[Raffael|Raffaello Santi]] isa, pani kirja loetelu temale teadaolnud väljapaistvatest kaasaegsetest Itaalia ja Flandria kunstnikest (järjestus muutmata):
{{veergude loend|laius=12em|
* [[Fra Angelico]]
* [[Fra Angelico]]
* [[Francesco del Cossa]]
* [[Domenico Ghirlandaio]]
* Piero and [[Antonio Pollaiuolo]]
* [[Francesco di Giorgio]]
* [[Francesco Squarcione]]
* [[Sandro Botticelli]]
* [[Gentile Bellini]]
* [[Gentile da Fabriano]]
* [[Giovanni Bellini]]
* [[Giovanni di Paolo]]
* [[Jacopo Bellini]]
* [[Justus of Ghent]]
* [[Leonardo da Vinci]]
* [[Leonardo da Vinci]]
* [[Lorenzo Ghiberti]]
* [[Filippino Lippi]]
* [[Luca della Robbia]]
* [[Pietro Perugino]]
* [[Luca Signorelli]]
* [[Luca Signorelli]]
* [[Gentile Bellini]]
* [[Luciano Laurana]] <!-- see Stokes, Adrian D. (2002) Quattro cento ; and, Stones of Rimini Adrian Durham Stokes, http://books.google.ca/books/about/Quattro_cento_and_Stones_of_Rimini.html?id=TsIL1ziKIQEC Penn State Press. Original: 1932; footnote on p. 23 -->
* [[Giovanni Bellini]]
* [[Andrea Mantegna]]
* [[Andrea del Castagno]]
* [[Cosimo Tura]]
* [[Piero della Francesca]]
* [[Ercole de' Roberti]]
* [[Francesco di Pesello]] või [[Pesellino]]
* [[Masaccio]]
* [[Masaccio]]
* [[Masolino]]
* [[Melozzo da Forlì]]
* [[Paolo Uccello]]
* [[Paolo Uccello]]
* [[Pedro Berruguete]]
* [[Pisanello]]
* [[Piero della Francesca]]
* [[Domenico Veneziano]]
* [[Pietro Perugino]]
* [[Melozzo da Forlì]]
* [[Sandro Botticelli]]
* [[Gentile da Fabriano]]
* [[Stefano di Giovanni|Il Sassetta]]
* [[Antonello da Messina]]
* [[Vecchietta]]
* [[Jan van Eyck]]
* [[Vittore Carpaccio]]
* [[Rogier van der Weyden]]
}}
* [[Vittore Crivelli]]

<!--
Also see the list of 27 prominent 15th century painters made contemporaneously by [[Giovanni Santi]], [[Raphael Sanzio]]'s father as part of a poem for the [[Duke of Urbino]].
-->
==Vaata ka==
==Vaata ka==
<!--*[[Trecento muusika]]-->
<!--*[[Trecento muusika]]-->
*[[Trecento]] [[14. sajand]] Itaalia kultuuriloos
*''[[Trecento]]'' [[14. sajand]] Itaalia kultuuriloos
*[[Cinquecento]] [[16. sajand]] Itaalia kultuuriloos
*''[[Cinquecento]]'' [[16. sajand]] Itaalia kultuuriloos
*[[Seicento]] [[17. sajand]] Itaalia kultuuriloos
*''[[Seicento]]'' [[17. sajand]] Itaalia kultuuriloos
*[[Itaalia renessanss]] algas [[14. sajand]]i lõpul
*[[Itaalia renessanss]] algas [[14. sajand]]i lõpul

==Footnotes==
{{reflist|colwidth=30em}}


==Märkused==
[[Category:Italian Renaissance]]
{{viited}}
[[Category:Italian loanwords]]


[[Kategooria:Itaalia keskaeg]]
[[be:Кватрачэнта]]
[[Kategooria:Renessanss]]
[[br:Quattrocento]]
[[bg:Куатроченто]]
[[ca:Quattrocento]]
[[de:Quattrocento]]
[[en:Quattrocento]]
[[es:Quattrocento]]
[[eo:Quattrocento]]
[[eu:Quattrocento]]
[[fr:Quattrocento]]
[[gl:Quattrocento]]
[[hr:Rana renesansa]]
[[hu:Quattrocento]]
[[nl:Quattrocento]]
[[no:Quattrocento]]
[[nn:Quattrocento]]
[[pl:Quattrocento]]
[[pt:Quatrocento]]
[[ro:Quattrocento]]
[[ru:Кватроченто]]
[[sk:Quattrocento]]
[[sr:Рана ренесанса у Италији]]
[[sv:Quattrocento]]
[[th:ศิลปะของคริสต์ศตวรรษที่ 15 ในอิตาลี]]
[[uk:Кватроченто]]

Viimane redaktsioon: 14. veebruar 2021, kell 18:59

Aastatel 1489–1490 maalitud Sandro Botticelli teost "Paastumaarjapäev" võib pidada quattrocento-kunsti näiteks
Tommaso Masaccio fresko "Andamiraha"

Quattrocento (itaalia keeles '400', 'neljasajandad'; lühend väljendist 'tuhande neljasajandad' (14011500), ehk 'XV sajand') on itaaliakeelne liitsõna (quattro+cento), mida kasutatakse peamiselt 15. sajandi Itaalia kultuuri- ja kunstiloo sündmuste määratlemisel.

Ajalooline taust

[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Rooma keisririigi langusega 476. aastal levisid majanduslangus ja kaubavahetushäired üle kogu Euroopa. Seda võib pidada varakeskaja alguseks, mis kestis ligikaudu 11. sajandini, mil kaubandus hakkas kosuma, rahvastik kasvama ja paavst taastas võimu.

Suuremad keskused ja patroonid
Keskus Patroonid
Firenze Medicid
Veneetsia Veneetsia doodžid
Ferrara d'Ested
Mantova Gonzagad
Milano Sforzad

Hiliskeskajal hakkas Mandri-Euroopa poliitiline struktuur aegamisi arenema väikestest, äärmiselt ebapüsivatest feodaalvaldustest suuremateks, ainuvalitsuse võimu all olevateks rahvusriikideks, mis andis tulemusena ka suurema stabiilsuse. Itaalias arenesid edasi linnakeskused, kaupmeeste ja käsitöölistega, kes olid suutelised endid ise kaitsma. Arveldusvahendina tuli maa asemel kasutusele raha, üha enam feodaalsõltlasi sai vabameesteks. Muudatused keskaja Itaalias ja feodalismi langus sillutas tee sotsiaalsetele, kultuurilistele ja majanduslikele muudatustele. Quattrocento't vaadeldakse üleminekuna keskajalt renessansiajale, esmajärjekorras sellistes linnades nagu Rooma, Firenze, Milano, Veneetsia, Ferrara, Mantova ja Napoli.

Quattrocento Itaalia kunstnike loend

[muuda | muuda lähteteksti]
Andrea del Castagno Andrea del Verrocchio Andrea della Robbia
Andrea Mantegna Andrea Utili Fra Angelico
Antonello da Messina Antoniazzo Romano Antonio Pollaiuolo
Antonio Rossellino Benozzo Gozzoli Bertoldo di Giovanni
Carlo Crivelli Cosimo Tura Desiderio da Settignano
Domenico di Bartolo Domenico Ghirlandaio Domenico Veneziano
Donatello Ercole de' Roberti Filippo Brunelleschi
Filippo Lippi Francesco del Cossa Francesco di Giorgio
Francesco Squarcione Gentile Bellini Gentile da Fabriano
Giovanni Bellini Giovanni di Paolo Jacopo Bellini
Justus van Gent Leonardo da Vinci Lorenzo Ghiberti
Luca della Robbia Luca Signorelli Luciano Laurana
Ludovico Urbani Masaccio Masolino
Melozzo da Forlì Paolo Uccello Pedro Berruguete
Piero della Francesca Pietro Perugino Sandro Botticelli
Il Sassetta Vecchietta Vittore Carpaccio
Vittore Crivelli

Giovanni Santi loend

[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstnik Giovanni Santi (u 1435–1494), Raffaello Santi isa, pani kirja loetelu temale teadaolnud väljapaistvatest kaasaegsetest Itaalia ja Flandria kunstnikest (järjestus muutmata):