Wevelgem: erinevus redaktsioonide vahel

Wevelgem
Wevelgemi vapp	Lipp
	Pindala: 38,76 km²
	Elanikke: 31 136 (2012)
	Koordinaadid: 50° 48′ N, 3° 11′ E
	; Asendikaart

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 17. jaanuar 2016, kell 17:16

Wevelgem on Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Kortrijki haldusringkonnas asuv hollandikeelne vald.

Wevelgemi pindala on 38,76 km². Elanikke oli 1. jaanuari 2006 seisuga 31 020 ja 1. jaanuari 2012 seisuga 31 076. Rahvastiku tihedus on 800 in/km².

Wevelgemi saab sõita mööda maanteed, raudteed ja Leie jõge, samuti lennukiga Kortrijk-Wevelgemi lennujaama.

Jalgrattasportlastele toimub alates 1934 igal aastal Genti–Wevelgemi maanteesõit, mis lõpeb Wevelgemis.

Asulad

Wevelgemi vald moodustati 1977. See koosneb järgmistest osavaldadest ja asulatest:

Nr	Asula	Pindala	Elanikke (31.12.2006)
Rooma numbritega on tähistatud osavallad. Kollakad alad tähistavad linnastunud piirkondi.
I	Wevelgem	14,18 km²	15 808
II	Gullegem	9,60 km²	8863
III	Moorsele	14,98 km²	6251

Ajalugu

Wevelgemi varaseim teadaolev mainimine pärineb 1197. aastast.

Vanasti oli Leie jõgi Wevelgemi jaoks väga tähtis. Inimesed leotasid seal linu enne töötlemist. Wevelgemis oli palju linatöötlemisettevõtteid ja Leiet hüüti kuldseks jõeks, viidates sellega lina värvile. Linavabrikuid leidub Wevelgemis tänini, kuigi linatööstus on tähtsust sealkandis kaotanud.

Esimese maailmasõja ajal ehitasid sakslased Wevelgemi lennujaama. See eksisteerib tänapäevani. Põhiliselt kasutatakse seda eralendudeks. Wevelgemi Saksa sõjaväekalmistule on maetud 47 864 sõdurit, kes kõik langesid Esimeses maailmasõjas. Wevelgemis on Belgia suurim Saksa sõjaväekalmistu. Selle lähedale rajasid sakslased valelennuvälja puulennukitega, tänapäeval on sellest järel raudtee lähedal üks suur ja üks väiksem punker.

Galerii

Wevelgem
Gullegem
Wevelgem
Moorsele

Välislingid

Koduleht (hollandi keeles)
Wevelgem 2link (automaattõlge mitmesse keelde)

@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 Wevelgemi saab sõita mööda [[maantee]]d, [[raudtee]]d ja [[Leie jõgi|Leie jõge]], samuti lennukiga [[Kortrijk-Wevelgemi lennujaam]]a.
-[[Jalgrattasport]]lastele toimub alates [[1934]] igal aastal [[Gent–Wevelgem]]i maanteesõit, mis lõpeb Wevelgemis.
+[[Jalgrattasport]]lastele toimub alates [[1934]] igal aastal [[Genti–Wevelgemi maanteesõit|Genti–Wevelgemi]] maanteesõit, mis lõpeb Wevelgemis.
 ==Asulad==
@@ 32. rida: / 32. rida: @@
 | colspan=4 align=center | [[Pilt:MapWevelgem.svg|210px|center]]<br>Rooma numbritega on tähistatud osavallad.<br>Kollakad alad tähistavad linnastunud piirkondi.
 |-
-! Nr !! Asula !! Pindala !! Elanikke<br><small>(31. 12. 2006)</small>
+! Nr !! Asula !! Pindala !! Elanikke<br><small>(31.12.2006)</small>
 |- align=right
 |I || align=left | Wevelgem || 14,18 km² || 15 808
@@ 47. rida: / 47. rida: @@
 Vanasti oli Leie jõgi Wevelgemi jaoks väga tähtis. Inimesed leotasid seal [[harilik lina|linu]] enne töötlemist. Wevelgemis oli palju linatöötlemisettevõtteid ja Leiet hüüti kuldseks jõeks, viidates sellega lina värvile. Linavabrikuid leidub Wevelgemis tänini, kuigi linatööstus on tähtsust sealkandis kaotanud.
-[[Esimene Maailmasõda|Esimese Maailmasõja]] ajal ehitasid [[Saksamaa|sakslased]] Wevelgemi lennujaama. See eksisteerib tänapäevani. Põhiliselt kasutatakse seda eralendudeks. [[Wevelgemi Saksa sõjaväekalmistu]]le on maetud 47 864 sõdurit, kes kõik langesid Esimeses Maailmasõjas. Wevelgemis on Belgia suurim Saksa sõjaväekalmistu. Selle lähedale rajasid sakslased valelennuvälja puulennukitega, tänapäeval on sellest järel raudtee lähedal üks suur ja üks väiksem punker.
+[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ehitasid [[Saksamaa|sakslased]] Wevelgemi lennujaama. See eksisteerib tänapäevani. Põhiliselt kasutatakse seda eralendudeks. [[Wevelgemi Saksa sõjaväekalmistu]]le on maetud 47 864 sõdurit, kes kõik langesid Esimeses maailmasõjas. Wevelgemis on Belgia suurim Saksa sõjaväekalmistu. Selle lähedale rajasid sakslased valelennuvälja puulennukitega, tänapäeval on sellest järel raudtee lähedal üks suur ja üks väiksem punker.
 ==Galerii==