Tartu Kunstikool

Tartu Kunstikool
	Tartu Kunstikooli Eha õppehoone (peamaja)
Asutatud	1951
Kooli tüüp	kutsekool
Direktor	Kadi Kreis
Õpetajaid	61
Koolipersonal	20
Asukoht	Tartu
Aadress	Eha 41
Koduleht	https://www.tartukunstikool.ee/et

Tartu Kunstikool on Tartus asuv ainus Eesti riiklik kutseõppeasutus, mis on keskendunud vaid disaini- ja kunstialasele kutseharidusele.^[1]^[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude okupatsiooniga kaasnenud ümberkorralduste käigus likvideeriti 1940. aastal erakõrgkool Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940). Selle asemele asutati 1. septembrist 1940 riigi ülalpeetav kunstikool nimega Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool. 1944. aastal nimetati see ümber Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks.

1940. aastate teisel poolel tegutses Eesti NSV-s kaks kunstikõrgkooli – üks Tallinnas ja teine Tartus. Kümnendi lõpul otsustati, et Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut tuleks ühendada ja kogu kujutava kunsti alane kõrgharidus koondada Tallinna. Tartusse pidi jääma vaid kõrgkooli astujate ettevalmistamine ning kunstiõpetajate koolitamine. Vastava määruse võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu 13. novembril 1950. 1951. aastal liideti Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut üheks õppeasutuseks – Eesti NSV Riiklikuks Kunstiinstituudiks (kuni 1955. aastani jätkus õppetöö ka selle Tartu osakonnas).

Tartu Kunstikool Nõukogude Liidu ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnes Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22. detsembri 1950. aasta määrus "Tartu Kujutava Kunsti Kooli avamise kohta". Loodava keskeriharidust andva kunstikooli õpetajatena nähti Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õpetanud õppejõude, ka pidi uus kool tegutsemist alustama kunstiinstituudi ruumides ning varadega.

1951. aasta sügisest tegutsemist alustanud kooli astujad said valida kahe osakonna – kunstipedagoogika ja skulptuuriosakonna – vahel. Peagi lisandusid teatridekoratsiooni, puidu kunstilise kujundamise, rõivaste konstrueerimise ja modelleerimise osakond.

1960. aastatel elas kool üle mitu reformi, alustades nimemuutusest (1960. aastast Tartu Kunstikool) kuni mitme eriala likvideerimiseni. Nii lõpetati Tartus joonistus- ja joonestusõpetajate, teatridekoraatorite ja rõivakujundajate koolitamine ning koondati nendeski valdkondades õpetus Tallinna. Uue erialana avati naha kunstiline kujundus ja jalatsite modelleerimine. Kõigi muudatuste tulemusel sai Tartu Kunstikoolist puhtakujuline rakenduskunstikool.

1970. aastaid võib iseloomustada kui stabiilsuse aega. Kool elas aktiivset elu – õpiti, käidi praktikatel, koolis tegutses arvukalt huvialaringe, lõpetajad tegid lõputöödeks kujundusi Tartu koolidele, lasteaedadele, riigiasutustele. Tõusuaega üleelav skulptuuri eriala (arvukad monumendid jms) tundis puudust tehnilistest teostajatest, kes aitaksid kunstnikel oma ideid realiseerida. Arvestades ühiskondlikku vajadust, avati kunstikoolis kivi kunstilise töötlemise osakond.

Tartu Kunstikool taasiseseisvumise järel[muuda | muuda lähteteksti]

Uus tuul tiibadesse saadi 1990. aastatel, kui koolis tekkisid tänu uute osakondade avamisele võimalused õppida tekstiilikunsti, maali ja maalingute restaureerimist, meedia- ja reklaamikunsti ning fotograafiat.

2000. aastal loodi Tartu Kunstikooli baasil rakenduslik kunstikõrgkool – Tartu Kõrgem Kunstikool (1. augustist 2018 nimega Kõrgem Kunstikool Pallas). Kõik Tartu Kunstikooli varad anti üle Tartu Kõrgema Kunstikooli bilanssi. Enamik keskhariduse põhiseid õppekavasid arendati rakenduskõrgharidusõppe õppekavadeks. Lõpetati ka uute õpilaste vastuvõtt.^[2]

Paari aastaga selgus, et kiirelt arenev kaubandus, reklaami- ja trükitööstus ning veebikeskkond vajavad loovkunstnike kõrval ka teostajaid-spetsialiste. 2002. aastal taastati riiklik koolitustellimus keskhariduse tasemel ning Tartu Kunstikool jätkas tegevust keskeriharidust andva kutsekoolina, pakkudes võimalust õppida 3D-modelleerija-visualiseerija, trükimeedia kujundaja-küljendaja, dekoraator-stilisti ja illustraatori erialal.^[2]

Tänapäeval saab Tartu Kunstikoolis õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil, omandades kas kutsekeskhariduse või kutsehariduse. Lisaks on võimalus osaleda haridusnõudeta kutsevaliku aastal (disainKUVA) või täiendada end kunstnik-kujundaja (KUKU) jätkuõppes. Võimalus on ka töökohapõhiseks- ja õpipoisi õppeks.^[3]

2023. aastal avas Tartu Kunstikool oma osakonna ka Tallinnas, kus pakutakse noortele disaini kutsevaliku aasta disainKUVA õpet.^[4]

2024. aastal avati koos Tartu Rakendusliku Kolledžiga ühine kestlike tehnoloogiate õppekava. Tartu Kunstikooli lisandusid kaks jätkusuutlikusele keksendunud suunda: multimeedia ja materjaliringlus.^[5]

Kooli asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Alates asutamisest 1951. aastal on Tartu Kunstikool tegutsenud Tartus eri asukohtades.

Aastatel 1951–1996 tegutses Tartu Kunstikool kahes varem üliõpilaskorporatsioonidele kuulunud majas Nikolai Burdenko ja Hans Heidemanni tänaval. Pärast nende tagastamist õigusjärgsetele omanikele anti koolile kolm endist Tartu Aparaaditehase hoonet aadressil Tähe 38B. Kool ehitas ühe hoone neist ümber ja 1996. aasta detsembrist töötas kooli kaheksast osakonnast Tähe tänavas kolm. Viis osakonda jätkasid korporatsioonidele tagastatud hoonetes Veski ja Kuperjanovi tänaval.^[2]^[6]

2002–2010 tegutses kool Tartu Kõrgema Kunstikooli ruumides äärmises ruumikitsikuses.^[2]

2010. õppeaasta alguses avati Tartu Kunstikooli uus õppehoone aadressil Eha 41.^[7] Kasvanud õpilaste hulga tõttu renditakse ruume ka Aparaaditehase hoones Kastani tänaval, kus tegutsevad nüüdeks juba kolm Tartu Kunstikooli osakonda.^[8]

Tartu Kunstikooli Tallinna osakond tegutseb ARS Kunstilinnakus.^[9]

Tartu Kunstikooli fond[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Kunstikooli 73. sünnipäeval asutasid Tartu Kunstikool ja Sihtasutus Tartu Kultuurkapital Tartu Kunstikooli fondi, et toetada õppurite arengut ning innustada neid olema aktiivsed kunsti-, disaini- ja kultuurivaldkonnas ka väljaspool õppetööd. Stipendiume antakse välja kord aastas ning sellele saavad kandideerida Tartu Kunstikooli õpilased. Fond on avatud kõigile annetajatele.^[10]