Žešuv
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Pol'šanma |
Eläjiden lugu (2019-02-14) | 193,631 ristitud |
Pind | 126,57 km² |
Pämez' | Tadeuš Ferenc (kül'mku 2002—) |
Telefonkod | +48−17 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Žešuv (pol'š.: Rzeszów [ˈʐɛʂuf], ukr.: Ряшiв, saks.: Reichshof, latin.: Resovia; jidiš: ריישע, vepsän kirjamil Raiše) om lidn da raudtesol'm Pol'šanman suvipäivnouzmas. Se om Alakarpatan sodaveikundan pälidn.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud 11. voz'sadal. Ende se oli Peremišlin ruhtinazkundan palaks (Amuine Venä), Pol'šanma anasti lidnust 14. voz'sadal. Eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1354.
Žešuv šingotase avto- i avialikutimiden tegimil, Zelmer-koditehnikan pästandal, sömtegimištol (plodkonservtegim, lihakombinat), mugažo tehnižen porcellanan edheotandal.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Vislok-jogen randoil (pol'š. Wisłok 205 km pitte, Vislan bassein), 197..384 m ü.m.t. korktusil. Karpatad seištas suvhe lidnaspäi. Matkad Varšavhasai om 310 km pohjoižhe avtotedme.
Žešuv jagase 30 rajonha (pol'š. osiedle).
Eläjad
Vl 2014 eläjiden lugu oli 184 493 ristitud, ezilidnoidenke — läz 350 tuh. ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kuz' raudtestancijad om saudud Žešuvas.
Rahvahidenkeskeine civiline Žešuv-Jasönk-lendimport (RZE, 771 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 10 km pohjoižhe lidnan keskusespäi Jasönk-žilonno. Tehtas reisid Suren Britanijan lidnoihe, Njuarkha i Tel' Avivha, mugažo Varšavha. Om sezonreisid Grekanman, Bolgarijan i Turkanman kurortoidennoks.
Sebrizlidnad
- Buffalo, Nju Jork (štat), AÜV (vspäi 1975)
- Košice, Slovakii (1991)
- L'vov, Ukrain (1992)
- Luck, Ukrain (2001)
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan oficialine sait (rzeszow.pl). (pol'š.) (+ äikel'ne känduz)
Žešuv Vikiaitas |
Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused | ||
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin) | ||